Sirje Rank • 10. aprill 2013
Jaga lugu:

Sakslaste jõukus jääb Lõuna-Euroopale alla 

Euroopa Keskpank avaldas eile võrdleva ülevaate euroala riikide (Eesti ja Iirimaa välja arvatud) majapidamiste jõukusest, mis annab vett nende veskile, kes taunivad hädas Lõuna-Euroopa riikide väljaaitamist Põhja-Euroopa maksumaksjate toel.

Panga võrdlus toob välja, et paljudes raskustes riikides ei ole elanikud sugugi nii kehvas seisus kui arvatakse. Mõnede näitajata poolest „õnnestub“ hoopis abipakettidesse enim panustaval Saksamaal euroala vaeseimaks riigiks liigituda.

Uuring, mille aluseks on 62 000 majapidamise küsitlus, joonistab välja vastaka seisu rahapuuduses valitsuste  ja jõuka kodanikkonna vahel, kus erasektori jõukus pole takistanud Lõuna-Euroopa riikide valitsustel suuri võlakoormaid kokku kuhjamast, kirjutab Wall Street Journal.

Jõukuse arvutamisel võttis keskpank arvesse kinnisvara, sõidukid, hoiused, investeeringud, pensionid, arvates maha eluasemelaenud, krediitkaardivõlad ja muud laenud.

Euroopa Keskpanga edetabelis olid keskmiselt jõukuselt esikohal Luksemburgi majapidamised, mille varad küündisid 2010. aasta andmeil keskmiselt 710 000 eurole majapidamise kohta. Teisel kohal oli läinud kuul IMFilt ja euroalalt 10 miljardi euro suuruse abipaketi saanud Küpros 670 000 euroga majapidamise kohta. Küprose abipaketi üks vastuolulisi ja palju furoori tekitanud tingimusi oli raskustesse sattunud pankade kahjude osaline katmine jõukamate hoiustajate arvelt.

Saksamaa puhul oli keskmine veidi alla 200 000 eurot majapidamise kohta. Umbes samal tasemel on näitajad Soomes ja Hollandis, kus avalikkuse vastuseis euroala abipakettidele on samuti tugev olnud.

Mediaannäitaja järgi, mis jätab välja äärmused - ülisuure jõukuse ja äärmise vaesuse, oli Saksa majapidamiste vara veidi üle 50 000 euro, mis on euroala madalaim. Võrdluseks oli sama näitaja Kreekas 102 000 eurot ning Küprosel 270 000 eurot.

Need numbrid räägivad selgelt selle poolt, et kaasata edaspidi päästepakettidesse rohkem erasektorit, kommenteeris lehele ING panga ökonomist Carsten Brzeski.

Võrdlusel on aga rida puudusi, märgib WSJ. Võrdluse aluseks on statistika aastatest 2009-2010, mis märgivad alles euroala võlakriisi algusaastaid. Raport ei võta arvesse ega kohanda numbreid vastavalt suurtele erinevustele selles, kas riigis on kombeks eluaset üürida või omada. Saksamaal näiteks on oluliselt enam levinud üürimine. Uuringus ei kajastu ka osades varaklassides nagu elamute hinnad viimastel aastatel aset leidnud suured hinnalangused jms. Samuti kaldub Lõuna-Euroopat pingeridades ettepoole tõstma majapidamiste suurus ning väikeettevõtte omanikuks olemine.

Puudustele vaatamata on tegemist Euroopa Keskpanga esimese üritusega saada ülevaade vara, võlgade ja sissetulekute jaotumisest euroalal. Seni ei olnud pangal kõigi euroala riikide kohta taolist võrreldavat infot majapidamiste varade ja kohustuste kohta. See info aitab paremini hinnata rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist ning makrotasandi šokkide mõju riigi finantssüsteemi stabiilsusele, nendib keskpank oma pressiteates.

Keskmine neto jõukus (varad miinus laenud); (mediaannäitaja) (1000 EUR)

2009. ja 2010. a andmed

Luksemburg 710,1 (397,8)

Küpros 670,9 (266,9)

Malta 366,0 (215,9)

Belgia 338,6 (206,2)

Hispaania 291,4 (182,7)

Itaalia 275,2 (173,5)

Austria 265,0 (76,4)

Prantsusmaa 233,4 (115,8)

Saksamaa 195,2 (51,4)

Holland 170,2 (103,6)

Soome 161,5 (85,8)

Portugal 152,9 (75,2)

Sloveenia 148,7 (100,7)

Kreeka 147,8 (101,9)

Slovakkia 79,7 (61,2)

Allikas: ECB

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum