"Börsifirmade juhid teenivad Eestis vähe"

Mikk Talpsepp leiab, et börsifirmade juhtide palgast olulisem on vaadata juhtide palga suhet ettevõtte kasumisse. Mõistuse piires osaluse jagamist firma juhile ta pooldab.

Küsimustele vastab väikeinvestor Mikk Talpsepp.

Kas noteeritud äriühingute juhtorganite tasud võiksid olla avalikud, personaalselt välja toodud? Miks? Võiksid küll, kuid siin on ka kadeduse aspekt, ning Eesti puhul on enamikus börsiettevõtetes on juhid isikud, kel on suur osalus, seega ei ole palganumbrid Eestis niivõrd olulised, sest suuromanikel pole otstarvet maksta iseendale suurt palka.Tallinna börsil on ka ettevõtteid, kus ettevõtte juht ei ole ise suuromanik, nagu näiteks Tallinna Kaubamaja puhul. Kuna mu hinnangul on Kaubamaja laias laastus juhitud väga edukalt, siis aktsionärina ei ole mu jaoks probleem, kui juhi palk on vanas rahast mõõdetult mõni miljon aastas.Samas ei pea ma nii heaks käitumiseks olukordi, kus kahjumit teenivate firmade juhid teevad endale motivatsioonipakette, mille käigus saadakse mitu protsenti ettevõtte osalusest.

Mida selline info annab ja näitab?Palganumbrite üksinda vaatamine ei anna midagi, oluline on vaadata, kas tasustamiseks on ka osaluse jaotamine. Eesti tingimustes ei ole börsifirmade juhtide suured palgad probleem, sest börsifirmade juhtide palk on Eestis suhteliselt madal, kuna juhid on enamasti suuromanikud.

Täna avalikustame börsiettevõtete juhtide keskmised palgad. Millist infot saate sealt ja mida nende numbrite juures vaatate? Kuni Eestis ei ole hakatud tegema imeprogramme juhtidele suurte osaluste jaotamiseks, nii kaua ei pea ma palgatemaatikat oluliseks.Mõni börsifirma juht on tegelikult teeninud ära rohkem, kui reaalne palk on. Investorina on olulisem, et ettevõte oleks juhitud hästi. Palk tõuseks probleemiks siis, kui juhtide palk koos lisatasude ja osaluste jagamisega hakkaks ületama näiteks 5, 10 või 20% ettevõtte aastasest kasumist.Samas toetan ma väikse osaluse jagamist ettevõtte juhile lisaks palgale, kuid see võiks jääda mõistuse piiridesse. Pikaajaliselt jätkusuutlik oleks jagada aastas umbes pool protsenti ettevõtte osalusest, kuid oluline on, et see tava oleks sellisel juhul arusaadav.

Autor: Alyona Stadnik, Kiiev, Ave Lepik