Noorte töötus I kvartalis kasvas

Vanuserühmiti oli töötus kõige väiksem 50–74-aastaste ehk vanemaealiste hulgas (6,9%) ning võrreldes eelmise kvartaliga kasvas ka nende osalemine tööturul. 25–49-aastaste töötuse määr oli 9,9% ning võrreldes eelmise kvartaliga kasvas see veidi. 15–24-aastaste noorte töötus ületas vanemaealiste oma mitmekordselt. Kvartaliga lisandunud 7000 töötust üle poole olid alla 25-aastased.

Kuigi 15–24-aastastest noortest enamik (61%) on majanduslikult mitteaktiivsed (valdavalt õpingute tõttu), on töötus noorte seas alati vanemaealistest kõrgem. Sellel on mitmeid põhjusi, näiteks veel lõpetamata haridustee ning vähene või puuduv töökogemus. I kvartalis oli 15–24-aastaste noorte töötuse määr ehk töötute osatähtsus sama vanuserühma tööjõu seas 23,1%, mis on suurem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli noorte töötuse määr vastavalt 16,9% ja 22,7%). Alla 25-aastaste seas oli hinnanguliselt 51 000 tööga hõivatut ning 16 000 töötut.

Tööpuudus kasvas lühiajaliste töötute lisandumise tõttu. Pikaajaliste (enam kui aasta tööd otsinud) töötute arv jäi samaks (33 000). Pikaajalise töötuse määr oli I kvartalis 4,7%.

15–74-aastaste tööhõive määr oli I kvartalis 60,8%, mis langes eelmise kvartaliga võrreldes minimaalselt (0,2 protsendipunkti võrra). Tööga hõivatute hinnanguline arv oli 623 000 ning see jäi eelmise kvartaliga samale tasemele.

Naiste tööhõive mõnevõrra kasvas ning meeste hõive kahanes. Tööhõive kahanes eriti tuntavalt ehituse tegevusalal, seda nii Eestis kui ka välismaal töötajate seas.

Majanduslikult mitteaktiivsete (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) osatähtsus 15–74-aastaste hulgas kahanes ning oli I kvartalis 32%. Mitteaktiivsete hinnanguline arv oli 330 000 ning nende arv kahanes eelneva kvartaliga võrreldes 5000 võrra. Enim kahanes mitteaktiivsete arv terviseprobleemide pärast tööturust eemalolijate arvu vähenemise tõttu.