Swed: tööpuudus kasvas, kuid töökäsi napib

Kõige enam pidurdas tööhõive kasvu tööhõive vähenemine töötlevas tööstuses, hulgi- ja jaekaubanduses ning hariduses. Tööstussektoris tööhõive vähenes, teenuste sektoris aga kasvas. "Kuna esmaspäeval avaldatud majanduskasvu kiirhinnangu järgi töötleva tööstuse, energeetika ja kaubanduse lisandväärtus kasvas, siis nendes tegevusalades tööhõive vähenemine viitab tööjõu tootlikkuse kasvule. Samas vähenes ehituse lisandväärtus, kuid tööhõive aastases võrdluses veidi kasvas, mistõttu tööjõu tootlikkus vähenes," märkis Mertsina.

Välismaal hõivatute arv vähenes esimeses kvartalis ligikaudu 21 tuhande inimeseni. Nendest peaaegu kaks kolmandikku töötavad Soomes, kellest omakorda ligikaudu pooled ehituses. Eelmisel aastal töötas välismaal keskmiselt 26 tuhat Eesti residenti. Mertsina sõnul on välismaal hõivatute arvu vähenemise taga peamiselt põhjanaabrite raskemad majandusolud, mis on Eestisse tagasi toonud suure hulga, eriti ehituses hõivatud, tööjõudu.

"Tööpuuduse kasvu mõjutas peamiselt lühiajaliste töötute lisandumine, samas kui pikaajaliste töötute arv on vähenenud, mis on vägagi positiivne," ütles Mertsina. "Kõige enam on töötuid jätkuvalt Kirde-Eestis (16,1%). Muuhulgas on põhjuseks selles piirkonnas töötleva tööstuse ja energeetika tegevusalade suurem osakaal, kus tööhõive vähenes. Lõuna- ja Lääne-Eestis oli aga töötuse määr oluliselt alla Eesti keskmist, ulatudes 8%-ni. Lääne-Eestis on töötuse määr kõige kiiremini langenud - eelmise aasta esimeses kvartalis oli see 12,6%."

Kuigi töötuse määr mitte-eestlaste hulgas oli oluliselt kõrgem, kui eestlaste hulgas (vastavalt 13,7% ja 8,7%), on see vahe viimastes kvartalites märgatavalt vähenenud. Kiiresti kasvas töötus noorte (15-24 aastat) hulgas ning ulatus esimeses kvartalis 23%-ni. Samas tuleb arvestada, et selles vanuserühmas ligikaudu veerand on kooliealised, rõhutas Mertsina. "Samuti on tööjõu-uuringus selle vanuserühma esindatus suhteliselt väike ning ei pruugi anda väga täpset pilti noorte töisest tegevusest," lisas ta.

Tööpuudus püsib Mertsina sõnul kõrgel ka teistes riikides, eelkõige aga noorte hulgas. "Soomes ja Rootsis on töötuse määr kasvanud ning ulatus esimeses kvartalis vastavalt 8,1% ja 8,2%-ni. Leedu töötuse määr 13,1% ei näita ka vähenemist ning on püsinud ligikaudu sama neli kvartalit järjest. Läti tööpuudus oli eelmise aasta viimases kvartalis üle 14% ning selleks aastaks prognoositakse keskmiselt 13,5%," ütles Swedbanki peaökonomist.

Vaatamata 71 tuhandele töötule, on tööjõu puudus Mertsina sõnul Eestis jätkuvalt väga aktuaalne. "Swedbanki selle aasta kevadel tehtud tööstusuuringu järgi piirab üle 40% töötleva tööstuse ettevõtete, sh üle poole suuremate ettevõtete, arengut oskustööjõu puudus," kommenteeris ta. "Kõige akuutsem on probleem raske- ja ehitusmaterjalide tööstuses. Enim tuntakse puudust inseneridest, tootmisjuhtidest ja meistritest. Selline struktuurne tööpuudus võib avaldada liigset palgasurvet, kuid tõenäoliselt kasvavad ettevõtete tööjõukulud koos tootlikkuse kasvuga, kuna ettevõtted on investeerimas efektiivsuse parandamisse," märkis Mertsina.