Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "IRL võiks arutada valitsusest lahkumist"

    Isamaa ja Res Publica Liidu auesimees Mart Laar algatas erakonnakaaslastele saadetud kirjas arutelu, kas IRLil tasub kuuluda Reformierakonnaga ühte valitsusse.

    "Pole ime, et meilt üha valjemalt küsitakse, mida kuradit te seal koalitsioonis teete ja miks te sinna kuulute. Tõepoolest, Isamaa ja Res Publica Liidul on praegu võimalus ummikseis läbi raiuda, koalitsioonist lahkuda ning avada tee uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks – kas me sinna siis ise kuulume või mitte," seisab Laari tänases kirjas.
    Tema kinnitusel ei saa küsimusest, miks IRL valitsuskoalitsioonis on, paraku enam ei üle ega ümber. "Nii võiks seda arutada kas volikogu, eestseisuse või mõne selleks eraldi kokku kutsutud nõupidamise tasemel. Isamaa ja Res Publica Liit pole erakond, kus otsuseid on tehtud ainult kitsas ringis ilma erakonnaga nõu pidamata," kirjutas kahekordne ekspeaminister parteikaaslastele.
    Järgneb Mart Laari kiri IRLi liikmeile:
    Head erakonnakaaslased,
    Riigikogu on mind valinud Eesti Panga nõukogu esimeheks. Ülehomme lahkun töölt Riigikogust ning asun oma uuele ametikohale. Olen Toompea lossis töötanud rohkem kui 20 aastat. Olen näinud siin nii paremaid kui halvemaid aegu, minemisi ja uuestitulemisi.
    Tahaksin teid kõiki tänada koosveedetud aja eest, mil on saadud ühist vankrit vedada. Palju on muutunud, kuid meie aated on jäänud samaks. Tänane Isamaa ja Res Publica Liit üritab jätkuvalt neid hoida ja edendada. Tean, et see on suur töö ning soovin kõigile selleks palju jõudu ja jaksu.
    Selleks aga, et te veenduksite, et oma vaimus jätkuvalt teie keskel olen, lisaksin neile tänusõnadele ka mõned poliitilised tähelepanekud. Poliitiline olukord Eestis on ausalt-öeldes mage. Uhkust selle üle ei ole põhjust tunda. On küll hea, et suvel kui seebiooperid on oma tegevuse katkestanud, pakub Reformierakond kõigile soovijatele uut seebiooperit, mille lõppu pole paista. See võib ju naljakas tunduda, kuid on tegelikult kurb.
    Valitsuserakond pole suutnud muuta mitte ainult end naeruväärsemaks, vaid kahjuks on ebausaldusväärseks tehtud kogu Eesti poliitika. Sisevalimised erakonnas pole küll riiklikud e-valimised, kuid viimaste usaldusväärsust kahjustavad vassimised sisevalimistel siiski.
    Nii pole ime, et meilt üha valjemalt küsitakse, mida kuradit te seal koalitsioonis teete ja miks te sinna kuulute. Tõepoolest, Isamaa ja Res Publica Liidul on praegu võimalus ummikseis läbi raiuda, koalitsioonist lahkuda ning avada tee uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks – kas me sinna siis ise kuulume või mitte.
    Omaette küsimus on, kas ebastabiilsuse ja poliitilise kriisi õhutamine on ikka vastutustundlik tegevus. Ei tea ju keegi, kas uus valitsuskoalitsioon oleks parem kui praegune. Mõne trummipõrina saatel võimulepürgiva erakonna eetiline pale või nende arusaamad näiteks kaitsepoliitilistest küsimustest ei luba mul midagi sellist väita.
    Sellest küsimusest, miks me aga valitsuskoalitsioonis oleme, ei saa paraku enam ei üle ega ümber. Nii võiks seda arutada kas volikogu, eestseisuse või mõne selleks eraldi kokku kutsutud nõupidamise tasemel. Isamaa ja Res Publica Liit pole erakond, kus otsuseid on tehtud ainult kitsas ringis ilma erakonnaga nõu pidamata. Tõime volikokku Eesti-Vene piirileppe, oleme valitsuskoalitsiooni koosseisu varemgi volikogu tasandil arutanud.
    Kui eestseisus oli alla kirjutanud koalitsioonilepingu Rahvaliidu ja Reformierakonnaga, lükkas volikogu selle tagasi, leides, et Rahvaliit ei saa meile olla partneriks. Usun, et mõlemad otsused on olnud eduks nii Eestile kui ka erakonnale, nii et avalikumat arutelu ei maksaks karta.
    Samas on selles loomulikult peidus ka omaette ohud ehk agaralt valitsuskoalitsiooni kuulumist arutama hakates võime end leida olukorras, kus me järsku enam kuhugi ei kuulu. 2001. aastal polnud Reformierakonnal vaja isegi volikogu kokku kutsuda, selleks et olemasolev koalitsioon lõhkuda ja Keskerakonnaga Tallinnas koalitsiooni asuda. Oma partneritele ehk meile toona lihtsalt valetati. Usun, et meie ei peaks praegu niimoodi käituma.
    Kuna Eesti ajakirjandusel on tavaks erakonnakaaslastele saadetud erakirju avalikult ära trükkida, lisaksin kohe juurde kaks punkti, et keegi mu kirja valesti ei tõlgendaks. Esiteks, see kiri pole esitatud üleskutsena Isamaa ja Res Publica Liidule kohe valitsuskoalitsioonist välja astuda. Teiseks, kui erakond leiab, et arutelu on mõttekas, siis ei tohiks see manduda lehmakauplemiseks ehk oma koalitsioonipartnerile mingite uute taevast sinisemaks ja rohtu rohelisemaks muutvate ettepanekute väljamõtlemiseks.
    Meie huvi pole siiski mitte mingi kildkonna – olgu see siis parem-, või vasakpoolne – edendamine, vaid Eesti riigi ja rahva huvid. Ärgem seda unustagem. Ainult siis suudame kindlaks jääda oma loosungile – AJAME EESTI ASJA!
    Mart Laar
    Autor: Annika Matson, Indrek Kald
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.