Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööstus. Osak aitab toodet lihvida

    Ettevõtjate ja teadusasutuste koostöö on hakanud arenema, enam ei pelga ka väikefirmad teadjameestelt mõne mure lahendamiseks nõu küsida, seda enam, et koostöö edendamiseks saab rahalist tuge.

    Üks võimalus ettevõtet edumeelselt arendada on innovatsiooniosak, mida siiani on kasutatud peaasjalikult disaini ja tootearenduse edendamiseks, mis aga mõeldud, nagu nimigi ütleb, ka kõigi teiste edumeelsusele pürgivate lahenduste elluviimiseks. Kusjuures on oluline, et osak võimaldab kaasata ka ettevõtteväliseid spetsialiste.
    Looduslike parfüümide ja tualett-tarvete tootja, Pärnus asuva OÜ Moshi juhi Marko Tõllu sõnul kasutasid nad mullu EASis juba tegelikult 2009. aastast saadaval olevat innovatsiooniosakut tootebrändi loomiseks. Tänu Eesti Kunstiakadeemia tudengite loovusele saavutati lahendus, mis aitas alles kolmandat aastat tegutseva väiketootja kehahoolduskaubad poodide kosmeetikariiulitele.
    “Sisuliselt pole tegemist pelgalt kaubamärgi kujundamise, vaid terve Moshi tootevaliku ühtse ja korrastatud disainiga,” ütles ta. “Otseselt tootevalikusse, mis koosneb õlidest nii kehale kui ka näole ning eeterlikest õlidest saunas ja vannis kasutamiseks, kunstiakadeemia disainerid ei sekkunud.”
    Toetuse abil tootmine sujuvamaks. Sarnases nišis tegutseb ka OÜ Joik, mille tootevalik jaguneb kahte ossa – kehahooldus- ja kosmeetikatooted ning aroomiküünlad. Koostööl Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) oli pragmaatiline eesmärk – küünalde puhtama põlemise ja lihtsama viimistlemise saavutamine. Nimelt kasutab Joik küünalde valmistamiseks parafiini asemel looduslikku sojavaha, mille koostist oli parima põlemiskvaliteedi ja aroomi saamiseks tarvis “timmida”.
    Ettevõtte omanik Eva-Maria Õunapuu märkis, et tal oli konkreetne tehnilist lahendust vajav probleem küünalde viimistlemise hõlbustamiseks. Pöörduti TTÜ innovatsioonikeskusesse, kus noored ettevõtjad viidi kokku mehhatroonikutega. Nood tegid mõne katsetuse ja pakkusid lahenduse välja. Lõpuks ehitasid spetsialistid õppejõu juhendamisel ka aparaadi valmis, see on firmas neljandat aastat kasutuses.
    “Innovatsiooniosaku taotlemine on lihtne, juhised hõlpsalt leitavad. Taotlemise võimalus oli meile tõukeks, et üldse ülikoolist abi otsida,” kinnitas Õunapuu. “Koostöö oli konkreetne ja sujuv, paistis isegi, et neile mõjus selline konkreetne nuputamisülesanne innustavalt. Lisaks tegi üks lahenduse väljatöötaja sellest kursusetöö.”
    Õunapuu märkis, et mis puudutab Joiki toodete koostist ja toimet, siis selles ollakse teaduse usku – ühtegi toimet või omadust ei poogita asjadele juurde pelgalt turunduslikel eesmärkidel. Kuigi tootearendus toimub firma sees, kasutab Joik toodete ohutuse ja koostise hindamiseks väliste spetsialistide abi.
    “Kui tooted on asjatundlikult välja töötatud, testitud ja uuritud, iga detail hoolega läbi mõeldud, siis ongi suurim konkurentsieelis just seesama hea toode,” kirjeldas ta edu valemit.
    Peamiselt lumesahkasid konstrueerivas OÜs Meiren Engineering on insener-tehniline projekteerimine ja tootearendus heal järjel, abi vajati disaini ja toodete turundusstrateegia väljakujundamisel. Eelmise aasta lõpus osales Meiren Eesti Disainikeskuse, majandusministeeriumi ning EASi ellu kutsutud Disainibuldooseri projektis eesmärgiga tootearendust korrastada.
    Meireni juhatuse esimees Toomas Uibo kinnitas, et ettevõttes on selged reeglid, kuidas üht toodet arendama peab.
    “Tahame tooteid arendada selliselt, et see annaks minimaalse kulu ja maksimaalse tulu. Seda kõike on üsna kerge kirja panna, aga selle järele elamine ei lähe nii lihtsalt,” kirjeldas Uibo kogemust ja avaldas usku, et ollakse õigel teel.
    Firma võib väljastpoolt väärt nõu ja abi ammutada
    Rootsis korraldatud uuringu kohaselt on disaini investeerivate ettevõtete kasumlikkus keskmiselt 50% kõrgem võrreldes nendega, kes seda ei tee. Uuring oli järg aastatel 2003 ja 2006/2007 koostatud ulatuslikele uurimistöödele, mis käsitlesid disainerite kaasamist ettevõtete tegevusse. “Ettevõtted, kes strateegiliselt ja innovaatiliselt kaasavad disaini oma töösse, on selgelt kasumlikumad kui ettevõtted, kes seda ei tee. See on veelgi selgemini nähtav, kui võrrelda ettevõtete kasumimarginaale,” ütles Rootsi Masinatööstuse Liidu peaökonomist Anders Rune.Ettevõtted, kes 2003. aastal väitsid, et kaasavad disaini oma töösse, tegutsesid ka seitse aastat hiljem keskmiselt 50% kasumlikumalt kui ettevõtted, kes tööstusdisaini kaasamisse ei investeerinud.
     
    Mis on mis
    Innovatsiooniosak
    Aitab ellu viia koostöö­projekte teadusasutuse, disaini- ja inseneribürooga. Väike- või keskmise suurusega ettevõtja (VKE) saab koostöös kõrgkooli, katselabori või intellektuaalomandi ekspertidega uurida innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogiate kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jmt.Eesmärk on tihendada ettevõtjate koostööd ettevõtteväliste innovatsioonipartneritega.Taotlejaks ja kaastaotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud VKE, eelistatakse ettevõtteid, kellel varasem koostöökogemus puudub.Ei saa taotleda ettevõtja, kes soovib teha koostööd innovatsiooniteenuse osutajaga, kellega tal on taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul olnud neis valdkondades lepingulisi suheteid, ega ettevõte, kes on juba innovatsiooniosaku toetust saanud.Saab anda ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul maksimaalselt 200 000 eurot.Toetuse piirmäär on kuni 100% abikõlblikest kuludest:  kuni 4000 eurot üksiktaotluse korral, kuni 16 000 ­eurot ühistaotluse korral (mitte üle 4000 euro iga kaastaotleja kohta).
    Allikad: EAS, Äripäev
     
    Vaata lisaks
    www.eas.ee/et/ettevotjale/innovatsioon/innovatsiooniosakudEASi kodulehe alajaotuselt leiab põhjaliku info innovatsiooni­osakute eesmärgist, taotlemise protseduurist ja toetuse kasutamise tingimustest.
  • Hetkel kuum
Lenno Uusküla: inflatsioon – mis tõi meid siia ja mis viib meid edasi?
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tööstur praegusest olukorrast: õpetame töötajaid ümber, aga ei koonda
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Kuulus fondijuht: käes on aktiivsete väärtusinvestorite hiilgeaeg Intervjuu aastaid turge edestanud fondijuhiga
400 miljonit dollarit haldav USA fondijuht Vitaliy Katsenelson usub, et "osta ja unusta"-strateegiast on lähikvartalitel vähe kasu. Äripäevale antud intervjuus tunnistab investor, et on vastuvoolu ujunud juba kümmekond aastat, kuid sellest hoolimata turge ületanud.
400 miljonit dollarit haldav USA fondijuht Vitaliy Katsenelson usub, et "osta ja unusta"-strateegiast on lähikvartalitel vähe kasu. Äripäevale antud intervjuus tunnistab investor, et on vastuvoolu ujunud juba kümmekond aastat, kuid sellest hoolimata turge ületanud.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
„Arendada Eesti juhtimiskultuuri värskel moel ja parimate juhtidega? See konverents seda kindlasti tegi“
„Meid oli seal tänavu nii palju,“ võtab Macta Beauty Ilukaubamaja kaasasutaja Gretel Kikkas oma kogemuse Pärnu juhtimiskonverentsil osalemisest kokku ning lisab: “Me kõik oleme inimesed oma tugevuste ja nõrkustega, kuid kõigil meil on anda edasi oma kogemusi ja teadmisi. Pärnu juhtimiskonverentsil sain aru, et nende murede ja rõõmudega pole ma tegelikult üksi.“
„Meid oli seal tänavu nii palju,“ võtab Macta Beauty Ilukaubamaja kaasasutaja Gretel Kikkas oma kogemuse Pärnu juhtimiskonverentsil osalemisest kokku ning lisab: “Me kõik oleme inimesed oma tugevuste ja nõrkustega, kuid kõigil meil on anda edasi oma kogemusi ja teadmisi. Pärnu juhtimiskonverentsil sain aru, et nende murede ja rõõmudega pole ma tegelikult üksi.“
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
„Arendada Eesti juhtimiskultuuri värskel moel ja parimate juhtidega? See konverents seda kindlasti tegi“
„Meid oli seal tänavu nii palju,“ võtab Macta Beauty Ilukaubamaja kaasasutaja Gretel Kikkas oma kogemuse Pärnu juhtimiskonverentsil osalemisest kokku ning lisab: “Me kõik oleme inimesed oma tugevuste ja nõrkustega, kuid kõigil meil on anda edasi oma kogemusi ja teadmisi. Pärnu juhtimiskonverentsil sain aru, et nende murede ja rõõmudega pole ma tegelikult üksi.“
„Meid oli seal tänavu nii palju,“ võtab Macta Beauty Ilukaubamaja kaasasutaja Gretel Kikkas oma kogemuse Pärnu juhtimiskonverentsil osalemisest kokku ning lisab: “Me kõik oleme inimesed oma tugevuste ja nõrkustega, kuid kõigil meil on anda edasi oma kogemusi ja teadmisi. Pärnu juhtimiskonverentsil sain aru, et nende murede ja rõõmudega pole ma tegelikult üksi.“
Globaalne soojenemine piirab laevaliiklust Panama kanalis
Panama kanali administratsioon kehtestas laevadele uued madalamad süvisepiirangud, sest globaalne soojenemine on vähendanud veetaset ja raskendanud lüüsidega opereerimist.
Panama kanali administratsioon kehtestas laevadele uued madalamad süvisepiirangud, sest globaalne soojenemine on vähendanud veetaset ja raskendanud lüüsidega opereerimist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.