Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööstus. Osak aitab toodet lihvida
Ettevõtjate ja teadusasutuste koostöö on hakanud arenema, enam ei pelga ka väikefirmad teadjameestelt mõne mure lahendamiseks nõu küsida, seda enam, et koostöö edendamiseks saab rahalist tuge.
Üks võimalus ettevõtet edumeelselt arendada on innovatsiooniosak, mida siiani on kasutatud peaasjalikult disaini ja tootearenduse edendamiseks, mis aga mõeldud, nagu nimigi ütleb, ka kõigi teiste edumeelsusele pürgivate lahenduste elluviimiseks. Kusjuures on oluline, et osak võimaldab kaasata ka ettevõtteväliseid spetsialiste.
Looduslike parfüümide ja tualett-tarvete tootja, Pärnus asuva OÜ Moshi juhi Marko Tõllu sõnul kasutasid nad mullu EASis juba tegelikult 2009. aastast saadaval olevat innovatsiooniosakut tootebrändi loomiseks. Tänu Eesti Kunstiakadeemia tudengite loovusele saavutati lahendus, mis aitas alles kolmandat aastat tegutseva väiketootja kehahoolduskaubad poodide kosmeetikariiulitele.
“Sisuliselt pole tegemist pelgalt kaubamärgi kujundamise, vaid terve Moshi tootevaliku ühtse ja korrastatud disainiga,” ütles ta. “Otseselt tootevalikusse, mis koosneb õlidest nii kehale kui ka näole ning eeterlikest õlidest saunas ja vannis kasutamiseks, kunstiakadeemia disainerid ei sekkunud.”
Toetuse abil tootmine sujuvamaks. Sarnases nišis tegutseb ka OÜ Joik, mille tootevalik jaguneb kahte ossa – kehahooldus- ja kosmeetikatooted ning aroomiküünlad. Koostööl Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) oli pragmaatiline eesmärk – küünalde puhtama põlemise ja lihtsama viimistlemise saavutamine. Nimelt kasutab Joik küünalde valmistamiseks parafiini asemel looduslikku sojavaha, mille koostist oli parima põlemiskvaliteedi ja aroomi saamiseks tarvis “timmida”.
Ettevõtte omanik Eva-Maria Õunapuu märkis, et tal oli konkreetne tehnilist lahendust vajav probleem küünalde viimistlemise hõlbustamiseks. Pöörduti TTÜ innovatsioonikeskusesse, kus noored ettevõtjad viidi kokku mehhatroonikutega. Nood tegid mõne katsetuse ja pakkusid lahenduse välja. Lõpuks ehitasid spetsialistid õppejõu juhendamisel ka aparaadi valmis, see on firmas neljandat aastat kasutuses.
“Innovatsiooniosaku taotlemine on lihtne, juhised hõlpsalt leitavad. Taotlemise võimalus oli meile tõukeks, et üldse ülikoolist abi otsida,” kinnitas Õunapuu. “Koostöö oli konkreetne ja sujuv, paistis isegi, et neile mõjus selline konkreetne nuputamisülesanne innustavalt. Lisaks tegi üks lahenduse väljatöötaja sellest kursusetöö.”
Õunapuu märkis, et mis puudutab Joiki toodete koostist ja toimet, siis selles ollakse teaduse usku – ühtegi toimet või omadust ei poogita asjadele juurde pelgalt turunduslikel eesmärkidel. Kuigi tootearendus toimub firma sees, kasutab Joik toodete ohutuse ja koostise hindamiseks väliste spetsialistide abi.
“Kui tooted on asjatundlikult välja töötatud, testitud ja uuritud, iga detail hoolega läbi mõeldud, siis ongi suurim konkurentsieelis just seesama hea toode,” kirjeldas ta edu valemit.
Peamiselt lumesahkasid konstrueerivas OÜs Meiren Engineering on insener-tehniline projekteerimine ja tootearendus heal järjel, abi vajati disaini ja toodete turundusstrateegia väljakujundamisel. Eelmise aasta lõpus osales Meiren Eesti Disainikeskuse, majandusministeeriumi ning EASi ellu kutsutud Disainibuldooseri projektis eesmärgiga tootearendust korrastada.
Meireni juhatuse esimees Toomas Uibo kinnitas, et ettevõttes on selged reeglid, kuidas üht toodet arendama peab.
“Tahame tooteid arendada selliselt, et see annaks minimaalse kulu ja maksimaalse tulu. Seda kõike on üsna kerge kirja panna, aga selle järele elamine ei lähe nii lihtsalt,” kirjeldas Uibo kogemust ja avaldas usku, et ollakse õigel teel.
Firma võib väljastpoolt väärt nõu ja abi ammutada
Rootsis korraldatud uuringu kohaselt on disaini investeerivate ettevõtete kasumlikkus keskmiselt 50% kõrgem võrreldes nendega, kes seda ei tee. Uuring oli järg aastatel 2003 ja 2006/2007 koostatud ulatuslikele uurimistöödele, mis käsitlesid disainerite kaasamist ettevõtete tegevusse. “Ettevõtted, kes strateegiliselt ja innovaatiliselt kaasavad disaini oma töösse, on selgelt kasumlikumad kui ettevõtted, kes seda ei tee. See on veelgi selgemini nähtav, kui võrrelda ettevõtete kasumimarginaale,” ütles Rootsi Masinatööstuse Liidu peaökonomist Anders Rune.Ettevõtted, kes 2003. aastal väitsid, et kaasavad disaini oma töösse, tegutsesid ka seitse aastat hiljem keskmiselt 50% kasumlikumalt kui ettevõtted, kes tööstusdisaini kaasamisse ei investeerinud.
Mis on mis
Innovatsiooniosak
Aitab ellu viia koostööprojekte teadusasutuse, disaini- ja inseneribürooga. Väike- või keskmise suurusega ettevõtja (VKE) saab koostöös kõrgkooli, katselabori või intellektuaalomandi ekspertidega uurida innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogiate kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jmt.Eesmärk on tihendada ettevõtjate koostööd ettevõtteväliste innovatsioonipartneritega.Taotlejaks ja kaastaotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud VKE, eelistatakse ettevõtteid, kellel varasem koostöökogemus puudub.Ei saa taotleda ettevõtja, kes soovib teha koostööd innovatsiooniteenuse osutajaga, kellega tal on taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul olnud neis valdkondades lepingulisi suheteid, ega ettevõte, kes on juba innovatsiooniosaku toetust saanud.Saab anda ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul maksimaalselt 200 000 eurot.Toetuse piirmäär on kuni 100% abikõlblikest kuludest: kuni 4000 eurot üksiktaotluse korral, kuni 16 000 eurot ühistaotluse korral (mitte üle 4000 euro iga kaastaotleja kohta).
Allikad: EAS, Äripäev
Vaata lisaks
www.eas.ee/et/ettevotjale/innovatsioon/innovatsiooniosakudEASi kodulehe alajaotuselt leiab põhjaliku info innovatsiooniosakute eesmärgist, taotlemise protseduurist ja toetuse kasutamise tingimustest.