Kuna ema- ja tütarettevõtja moodustavad konkurentsiõiguse tähenduses ühe ettevõtja, võib piiriülest kaubandust mõjutada võivate konkurentsiõiguse rikkumise puhul trahvi määrata emaettevõtjale, ilma et viimane oleks rikkumises osalenud. Piisab sellest, et emaettevõtja üldiselt tütarettevõtja üle valitsevat mõju teostab.

Kehtivad ka ühisettevõtte puhul. Lisaks sai Euroopa Kohtu otsusest kinnitust arusaam, et samad vastutuse põhimõtted kehtivad ühisettevõtete puhul, kus valitsevat mõju omab mitu aktsionäri ühiselt. See tähendab, et üheks ettevõtjaks võib pidada ka ühist ettevõtjat ja tema aktsionäre, kui viimased oma valitsevat mõju reaalselt kasutavad. Piltlikult väljendades tähendab see, et vastutab ka perest eraldi elav lapsevanem.

Kujutage ette järgnevat olukorda. Te olete loonud suure ja eduka kontserni ning soovite sõbra ettepanekul siseneda Eestis enda jaoks uuele turule (nt ehitus-, telekomi- või konsultatsioonisektoris), kus osalevad ka rahvusvahelised kontsernid või kliendid võivad pärineda välismaalt. Asutate selleks eraldi äriühingu, kus nii teie kontsern kui ka sõbra äriühing omavad võrdset osalust.

Arvestades sõbra erialast tausta, saab ühise ettevõtja tegevjuhiks sõber, kuid strateegilised otsused langetate koos. Teie teadmata lepib sõber aga paari konkurendiga kokku, millise hinnaga kaupu või teenuseid müüakse. Kas teadsite, et sellise Euroopa Liidu konkurentsireeglite rikkumise eest võidakse teie kontserni karistada trahviga kuni 10 protsenti kogu kontserni aastakäibest? Paljudele ettevõtjatele tuleb see kindlasti üllatusena.

Kohtupraktika selgitab. Seda, kas ja kuidas hakkavad Eesti kohtud nimetatud ELi reegleid kohaldama pelgalt siseriiklikku mõju omavate rikkumiste osas, peab selgitama edaspidine kohtupraktika.

Samas tuleb arvestada, et turgude avatuse tõttu on üsna vähe selliseid tegevusi, mis piiriülest mõju ei või omada, st mille suhtes ELi reeglid meil otse ei kohaldu.