Positiivne krediidiregister teeb laenud odavamaks
Eestis oleks mõistlik luua positiivne krediidiregister ehk andmebaas, mis sisaldab võlglaste asemel hoopis eraisikute kohustusi ja sissetulekuid. Positiivne register teeb laenud odavamaks ja suurendab nii laenu andjate kui ka võtjate turvalisust.
Praegune finantsasutuste krediidiriskide hindamine põhineb peamiselt mustade lammaste otsimisel. Positiivne krediidiregister muudaks oluliselt laenude andmise loogikat: maksehäiretega klientide välistamise ja deklareeritud andmetes kahtlemise asemel saab laenuandja keskenduda taotleja maksevõime ja selle jätkusuutlikkuse hindamisele.
Euroopa eeskuju. Sellesarnased registrid on kasutuses suures osas maailmast ja enamikus Euroopas. Meie põhjanaabritest on positiivse registri süsteem olemas näiteks Rootsis. Samuti on juba aastakümneid efektiivselt toiminud vastav register Schufa Saksamaal. Nii Lätis kui ka Leedus on hiljuti valitud sama tee, kohustuste registrit peavad keskpangad. Kättesaadav on info klientide kohustuste kohta nii pankade kui ka muude finantsasutuste ees, maksete suurused, aga ka viivises olevad laenud jne.
Positiivse krediidiregistri suurim mõju seisneb riskide vähendamises nii pankadele kui ka laenajatele. Panga huvi ei ole laenu anda liiga suurte kohustuste või väikese sissetulekuga inimesele. Vähem laenukahjusid muudab laenud odavamaks ja sellest võidavad ka kliendid. Kui võrrelda Eestit muude riikidega ja tuginedes ka Maailmapanga uuringutele, siis võib positiivse krediidiregistri käivitumise tulemusena prognoosida probleemsete laenude vähenemist kuni 50% ja näiteks tarbimislaenu intressi alanemist umbes 30%.
Positiivse laenuregistri loomine ei pea olema riigi ülesanne – selle võib delegeerida asjast huvitatud äri- või mittetulundusühingule. Kui registrit peab mõni erafirma, toimib see andmekaitsjate ja finantsinspektsiooni valvsa pilgu all ning selle kasutajad on peamiselt krediidiasutused.
Andmekaitse. Suurimaks vastuargumendiks võib osutuda andmekaitse ja inimeste privaatsus. Teisalt, igaüks laenu võtta ei plaanigi ja igaühe andmeid pole andmebaasi tarvis. Küll aga oleks mõistlik luua laenusoovijale lihtne võimalus volitada tema andmete edastamist registrisse ning lubada laenuandjal tema kohta päringut teha. Kõik toimuks digitaalselt ehk maha jääb selge jälg kontrollimiseks ja kuritarvituste tuvastamiseks. Positiivse laenuregistri tulemusena kahaneb võlgnevusse sattuvate inimeste hulk. Laenuteenused muutuvad kindlasti odavamaks, sest krediidikahjud vähenevad.