Puhkepäev. Piinatud geeniuse elu kunstis

Modernistliku kunsti ühe ikoonilise figuuri, norralase Edvard Munchi sünnist möödub tänavu 150 aastat. Selle auks näidati kinos Artis hiljuti temaga seotud filme. Nende seas ka 1974. aastal valminud eluloolist linateost “Edvard Munch”, mille režissöör on Peter Watkins.

Filmi vaatama minnes oli rinnus suur õhin, kuivõrd olen nii Watkinsi kui ka Edvard Munchi suur austaja.

Teades põhjalikult Munchi elulugu ja loometööd ning olles sealjuures kindel Watkinsi põhjalikkuses, eeldasin, et ei pea pettuma. Ja nii ka läks, kõik oli kenasti paigas.

Watkinsi põhirõhk oli piinatud kunstnik-geeniuse müüdi loomisel. Munchi looming ju oli lahutamatult seotud tema elus toimuvate pöördeliste hetkedega. Selle rõhutamist on raske Watkinsile ette heita, sest filmi valmimisajal oli just selline kunstniku tüüp ligitõmbav.

Watkins analüüsis Munchi keerukat elukulgu dokumentalistliku realismi läbi. Ta palkas näitlema amatöörid, et saavutada võimalikult dokumentalistlik efekt. Inimesed justkui askeldaksid, nii nagu nad igapäevaselt seda ikka teevad ja kaamerasilm lihtsalt jälgis neid.

Ent seejuures on see ka tõeline kunstifilm oma visuaalses keelekasutuses ja kompositsioonis – kindlad poosid ning näoilmed korduvad rütmiliselt, maalidel olev sündmustik tuuakse lõuendilt reaalsesse ellu, mida Munch läbi elas, jutustaja poolt loetavad tsitaadid kunstniku päevikust ja üksikud laused Munchi suust kõlavad kui närviline poeesia, mis ilmestab seda draamatilist õhkkonda.

Ent filmiprogrammiga tema juubeliaasta ei lõpe. Toimumas on veel terve hulk erinevaid üritusi. Lisainfo www.munch150.no/en

 

Hinnang

“Edvard Munch” (1974)

Hinnang: 9Režissöör: Peter WatkinsiLisainfo Munchi elu ning tema 150. sünniaastapäevaga seotud ürituste kohta: www.munch150.no/en ja www.edvard-munch.com

.