Nostalgia. Jalakas laseb teistel särada

“Ma ei saa öelda, et mul oleks olnud teatrit tehes kohe teada, mis tast saab,” lausub Von Krahli teatri juht Peeter Jalakas. “Loomulikult oli kaugem siht, mille nimel üldse tegutseda, aga igapäevases elus on pigem ikka olnud niipidi, et sa mitte ei ageeri, vaid reageerid.”

Peeter Jalakas on rajanud eksperimentidele avatud alternatiivteatri Von Krahl, käivitanud teatrifestivale ja muid loomemajanduslikke projekte. Talle kuulub Tallinna vanalinnas kolmest majast koosnev hoonekompleks, kus peale teatri tegutseb kolm talle kuuluvat söögikohta, samuti on ta osanik mitmes teises toitlustusettevõttes ning ökotooteid müüvas OÜs Ökosahver.

Jalakas pole päri, kui tema asutatud Von Krahlist räägitakse kui esimesest erateatrist. “Teater on kollektiivne kunst, sinna ette ei sobi kuidagi eesliide “era”. Lisaks ei saa teatrit mitte kusagil maailmas teha ilma dotatsioonita,” ütleb ta.

Eriline atmosfäär. Jalakase sõnul läheb inimene teatrist eelkõige otsima seda miskit, mis jääb saali ja lava vahele, ning kui see miski on õhus, siis tundlik vaataja tajub selle ära. Ja ka hea restoran pole pelgalt see, kus on hea köök ja korralik teenindus, vaid see, kus on õhus mingi eriline atmosfäär.

“Mina tõlgendan enda jaoks lavastaja ja juhi rolli sellisena, et sa toimetad vaikselt ning lood eeldusi selleks, et inimestel oleks võimalik särada,” räägib Jalakas. “Ja ei ole vahet, kas tegu on teatris näitleja või restoranis teenindajaga – neil mõlemal peab olema võimalus särada, olla inimlik ja puudutada seda miskit, mis vaatajas või restoranikülastajas toda puudutamist ootab.”

Bänd mängis iga päev

See, et kuusissetulekust viidi suur osa baari või restorani, oli 1990. algusaastatel täiesti elementaarne, meenutab tollase ülipopulaarse Von Krahli baari omanik Peeter Jalakas.“See oli periood, kui inimestel polnud rahaga suurt midagi teha,” põhjendab ta. “Esemed, mida ihaldati, maksid arusaamatult palju, aga igapäevaseks eluks vajalik – toit, jook, elektrienergia jm – olid tänasega võrreldes arusaamatult odavad.”Von Krahli baar oli avamisest alates igal õhtul rahvast täis ja see andis võimaluse pakkuda seitse korda nädalas elavat muusikat. “Bänd igal õhtul baarilaval esinemas, see on kurioosum, mida praegu on raske järele teha,” on Jalakas veendunud. “Tuldi aga siia ikka koha pärast, mitte esinejate pärast. Esinejad olid nii-öelda boonuseks.”“Me ei teinud mitte mingisugust reklaami, selleks polnud lihtsalt raha. Meil polnud ligi kümme aastat õues siltigi, et siin asub baar,” räägib Jalakas.Ta möönab, et muidugi oli inimestel lõbutsemiskohti tunduvalt vähem kui praegu ja ega neil tollal eriti konkurente polnud. “Eeslitall oli siin kõrval ja see oli kõik,” meenutab Jalakas. “Inimesed sebisid kogu aeg kahe kõrtsi vahet. Tihti ei mäletanud nad enam lõpuks, kumba garderoobi üleriided jätsid.”

 

 

Taust

Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise eriala lõpetanud Peeter Jalakas on asutanud VAT Teatri (1987) ja trupi nimega Ruto Killakund (1989).1989–1990 õppis ja töötas ta Taani ning Saksamaa teatrites.31.10.1992 avas Tallinnas uksed Von Krahli teater. Teatri nimi on pandud baltisaksa päritolu filosoofi ja kirjaniku Sigismund von Krahli auks, kellega Jalakas kohtus Norras ühes kalurikülas, ja kelle vabameelsus ning trots jättis Jalakasele sügava mulje.Teatriga samal ajal hakkas tegutsema Von Krahli baar.1990ndate keskel erastas Jalakas Tallinna vanalinnas Rataskaevu tänavas maja, milles tegutseb Von Krahli teater ja baar, ning kaks kõrval asuvat hoonet.1998. aasta veebruarini majandas teatrit ja baari OÜ Von Krahl. 13.02.1998 registreeriti MTÜ Von Krahli Teater ning kinnisvara ja toitlustusäriga hakkas tegelema Peeter Jalakase ­ainuomandis olev OÜ Vanaema Juures.Peeter Jalakasele kuuluvad Von Krahli baar, Eesti toitu pakkuv restoran Vanaema Juures ja tervislikku toitu pakkuv restoran Aed. Selle aasta lõpus avab ta sealsamas vegan-restorani. Ta on osanik OÜs Hoovikohvik, mis majandab Tallinnas restorani F-hoone. Jalakas on kunagi olnud NoKu Klubi ja kohviku Maiasmokk omanikeringis.2002. aasta sügisel asutas ta koos sõpradega ökotoodete jae- ja hulgimüügiga tegeleva OÜ Ökosahver.2000. aastal korraldas Jalakas esimese rahvusvahelise teatrifestivali Baltoscandal.2003. aastal alustas tegevust Von Krahli Akadeemia.Peeter Jalakas on Eestis ainus teatritegelane, kellel on oma teatrimaja. Eraisikuna on ka Rein Kilk ehitanud uue teatrihoone, Tartu Sadamateatri, mida rendib Vanemuine. Sadamateatri praegune omanik on Janek Veeber, kes ostis finantsraskustesse sattunud Rein Kilgilt mullu nii teatrihoone kui ka Sadamaturu.2006. aastani oli Jalakas Reformierakonna liige. Hiljem oli ta roheliste üks eestkõnelejaid, ent astus 2010. aasta mais roheliste hulgast välja. Ta on MTÜ Eesti Kultuuri Koda juhatuse liige.

 

 

 

Kommentaar

Mõlemad kunstid korralikult käpas

Tõnu Tepandi, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli professor Me arutasime omal ajal ikka üksjagu palju Peetriga seda oma teatri asutamise asja. Ega meil erilist ettekujutust ei olnud, kuidas see välja peaks nägema või kuidas teatrit rahaliselt üles ehitada. Me lihtsalt arutasime selle üle. Ma olin sellel ajal Peetriga ühel lainel, et uut teatrit oleks vaja ja et seda on põnev teha.Peeter Jalakas on teatrimees, kes saab ka majanduslikult hästi hakkama. Tema kohta võiks öelda, et ta on teatrikunstimees kindlasti, aga ta valdab ka ärikunsti. Mõlemad on kunstid, kui neid tõeliselt teha.

 

 

 

Sündmused

Mis juhtus Eesti ärimaailmas 1990. aastate alguse oktoobris?

23 aastat tagasiMoodustati riigivaraamet, mis pidi korraldama riigi omandi valdamist, kasutamist ja käsutamist (riigivaraameti ja erastamisettevõtte baasil loodi 1992 Eesti Erastamisagentuur).Majanduspiiril alustasid tööd Eesti kontrollpostid, mille ülesanne oli teha üle piiri veetavate kaupade lauskontrolli.

22 aastat tagasiKäibele tulid esimesed taasiseseisvunud Eesti Vabariigi postmargid, kokku üheksas erinevas rublavääringus vapimarki. Esimene kroonivääringus postmark ilmus 03.10.1992.Oleg Gross asutas OG Elektra ASi, mis esialgu nuumas broilereid. Esimese poe avas Gross 1992. aasta kevadel.

21 aastat tagasiMaailmakuulus arvutifirma IBM avas Tallinnas oma esinduse.Ajalehes Äripäev vahetus peatoimetaja: sellel kohal alates 08.09.1992 olnud Peeter Raidla suundus tööle järgmisel aastal ilmuma hakanud väljaande Hommikuleht peatoimetajaks. Äripäeva peatoimetajaks sai senine tegevtoimetaja Igor Rõtov (alates 01.09.2007 on ta ASi Äripäev peadirektor ja peatoimetaja on Meelis Mandel).Jüri Käo valiti rahvaettevõtte Norma direktoriks, enne seda oli ta samas arendusdirektor. 27aastane Käo oli tollal kõige noorem tööstusettevõtte direktor Eestis (Käo oli ASi Norma peadirektor kuni 1996. aastani).

20 aastat tagasiJõustus kohustuslik liikluskindlustus.Viru hotellis hakkas tööle nii endises NSV Liidus kui ka Balti riikides esimene VISA-kaardi ­automaat.

19 aastat tagasi Seni alates 1992. aasta sügisest kaubavedudega tegelenud ASi Saaremaa Laevakompanii põhitegevusalaks sai reisijate ja sõidukite vedu parvlaevadega.AS EKE müüs Hansapangale Tallinnas Liivalaia tänavas asunud hoone, kuhu Hansapank rajas oma peakontori.Kehtima hakkas kohalike maksude seadus, mille kohaselt võisid kohalikud omavalitsused kehtestada üheksa maksu: reklaami- ja kuulutuste-, teede- ja tänavate sulgemise, müügi-, mootorsõiduki-, paadi-, isiku-, loomapidamis-, kohaliku tulu- ning lõbustusmaksu.Erastamisagentuur ja AS Eesti Coca-Cola Joogid kirjutasid alla Tallinna karastusjookide tehase varade müügilepingule, lepingu hinnaks oli 11,1 miljonit krooni.  

18 aastat tagasiUrmas Pastile ja Juhan Kolgile kuulunud Tartu firma AS Alexela ning Heiti Häälele ja Aivar Riisalule kuulunud Tallinna kütusefirma AS Autokütus ühinesid ning moodustasid kütuse müügifirma ASi AA-Trading (alates 8.07.1997 kannab nime AS Alexela Oil).

17 aastat tagasiAS Estonian Air lõpetas Vene päritolu lennukite kasutamise - viimase reisi tegi Jak-tüüpi lennuk (TU-134 kasutamise lõpetas Estonian Air 16.02.96).

16 aastat tagasiEsimene must neljapäev Tallinna börsil - Aasiast alguse saanud krahh oli jõudnud Eestisse ja aktsiate hinnad lagesid keskmiselt 15 protsendi võrra (28.10.1997 oli järgmine must päev börsil, mil aktsiad langesid veel, keskmiselt 12,5 protsendi võrra).

 

 

 

Pane tähele

Äripäev 25

Äripäev tähistab järgmise aasta oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult käivitasime uue rubriigi Äri 25.Iga kuu viimasel reedel teeme põgusa tagasivaate, mis on antud kuul Eesti majanduses viimase 25 aasta jooksul juhtunud.Rubriigis keskendume ühele tollast aega hästi iseloomustavale persoonile, sündmusele või tehingule, lisaks anname lühemaid tähelepanekuid ununema kippuvate faktide kohta.Toimetus on huvitatud ka lugejate meenutustest. Kui teil on mõne meie esile toodud sündmuse, tehingu või muu fakti kohta huvitavat infot, siis jagage oma meenutusi aadressil [email protected] või [email protected]