Tugev järelevalve on offshore’ide hiilgust kahandanud

2008. aasta alguses jõustus Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. See pole üksnes finantsinspektsiooni järelevalvet tõhustanud. Ka pangad on pärast seda hakanud kontrollima nende juures avatud offshore-firmade kontosid, et välistada rahapesu ja teisi ebaseaduslikke tehinguid.Rahapesu andmebüroo juht Aivar Paul sõnas, et möödunud aastal laekus neile krediidiasutustest 2216 teatist võimalike eksimuste kohta. Palju nendest täpselt offshore-firmade ja nende tegevuse kohta tuli, selle kohta täpsemat statistikat pole.Pauli hinnangul on teatiste arv võrdlemisi suur, sest pangad on klientide tausta kontrollimisel hoolsamad. Tema hinnangul ei tasuks sellest numbrist välja lugeda, et oleks sõlmitud niivõrd palju kahtlaseid tehinguid.

Maine kannatab. SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu ütles, et massilist offshore-firmade kontode sulgemist pole viimastel aastatel olnud, kuid juhtumeid siiski on. Tema sõnul on põhjuseks tavaliselt kas puudused dokumentides, võlgnevused, äritegevuse lõpetamine või registrist kustutamine.Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul sulgevad nad offshore-kontosid eelkõige kliendi enda soovil.“Kuid on tulnud ette ka juhtumeid, kus kliendi tegevus ei ole arusaadav või ta ei tee pangaga hoolsusmeetmete alal piisavalt koostööd. Muudel põhjustel laialdasi sulgemisi pole viimasel ajal olnud,” sõnas Siilivask.Siilivaski sõnul pelgavad ettevõtjad mainekahju, mida võib offshore-firma kasutamine kaasa tuua: “Mis puutub offshore-firmade populaarsusesse, siis nii mõnigi, kes on enne kasutanud, on loobunud, sest võib põhjustada probleeme mainega ja äris üldiselt.” Tema hinnangul on offshore-ettevõtete kasutamise vajadus siiski olemas. Näiteks laevanduses on see üsna tavapärane, tõi Siilivask näite.Paul sõnas, et pangad pelgavad mainekahju. “Lõpuks öeldakse, et nende pankade kaudu pesti raha ja kuidas pangad ei teadnud. Selliste riskide vältimiseks üritatakse oma kliendibaasi selgena hoida,” väitis Paul. Ta lisas, et pangal on lihtsam kahtlase ja läbipaistmatu ärimudeli puhul kliendisuhe lõpetada kui riski üleval hoida.

Lätis offshore endiselt populaarne. Kõik küsitletud väidavad siiski, et offshore-firmade omamine pole enam niivõrd laialdane kui veel kümme või isegi kakskümmend aastat tagasi. Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise järelevalve valdkonna juht Andres Palumaa sõnas, et üheksakümnendatel aastatel oli offshore-äriühingute kasutamine seotud enamasti sellega, et offshore-piirkonnas oli äriühingu loomine hõlbus ning tegelikku kasusaajat  sai varjata. Tema sõnul praegu aga pelgalt sel põhjusel madala maksumääraga territooriumite äriühinguid ei kasutata.Palumaa lisas, et madala maksumääraga piirkondades asuvate äriühingute kasutamisest saadav kasu ei kaalu enam üles sellega seotud ebamugavusi. Samuti on äriühingute loomine muutunud lihtsamaks ka muudes riikides, kus pangad ei pööra nende tegevusele alati nii suurt tähelepanu.Finantsinspektsiooni hinnangul on ärisuhete arv, mida Eesti ettevõtted loovad nn kõrge riskiga piirkondadega, võrreldav vastava näitajaga Soomes, kus see on ligikaudu 50 korda madalam kui Lätis.

 

Punkt seaduses, mis on offshore’de hiilgust vähendanud

2008. aastal jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse järgi on pank kohustatud isik, kes peab rakendama hooldusmeetmeid vastavalt kliendi riskitasemele. Kohustatud isik pöörab majandus-, kutse- või ametitegevuses kõrgendatud tähelepanu ärisuhtele või tehingule, kui kliendi või tehingus osaleva isiku või ametiteenust kasutava isiku elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on madala maksumääraga territoorium.Kõrgendatud tähelepanu tähendab, et pank küsib tavapärasest rohkem andmeid, et tuvastada juriidiline isik, tema esindaja ning tegelikud kasusaajad. Samuti küsitakse rohkem andmeid, et tuvastada ärisuhte loomise eesmärk.Kõrgendatud tähelepanu tähendab ka seda, et kohustatud isik jälgib ärisuhet sagedamini kui tavapärast ärisuhet ja viimasega seoses küsib sagedamini ka tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu kohta.Kõik kokku tähendab seda, et äriühingute kasutamine seondub sellega, et juriidilisele isikule pööratakse rohkem tähelepanu, mis ei pruugi aga olla offshore-äriühingute tegelike kasusaajate soov ja eesmärk.