RM: kasvu veab tarbimine, aeglustab eksport
Eesti majandus kasvas eelkõige tänu tarbimisele, kasvu aeglustas nõrk välisnõudlus ja vähenenud käibemaksulaekumine, kommenteeris rahandusministeerium SKP kasvu.
Statistikaameti esialgsel hinnangul kujunes kolmanda kvartali majanduskasvuks Eestis nii aastases kui kvartaalses võrdluses 0,4 protsenti. Aastatagusega võrreldes kasvutempo aeglustus, kuid eelmise kvartaliga võrreldes kiirenes.
Majanduskasvuga üldiselt hästi kooskõlas olev majandususaldusindeks on viimased paar aastat olnud Eestis suhteliselt stabiilne, kinnitas ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
"Selget trendimuutust ei ole olnud ei tööstuses, kaubanduses ega teeninduses. Ehitussektoris eelmise aasta lõpust alanud ebakindluse süvenemine on suvest alates peatunud ning tarbijakindlus on pigem tõusutrendil," sõnas ta.
Tarbimise poolt vaadates on viimase kvartali arengud olnud Abeni sõnul positiivsed. "Maksuameti andmetel on kerge hõive kasv jätkunud ning keskmise palga kasvutempo isegi suurenenud, nii et kogu majanduses makstud palgatulu oli kolmandas kvartalis 8% suurem kui aasta tagasi," märkis ta.
Jaekaubanduse nominaalkasv on püsinud tänavu stabiilselt seitsme protsendi lähedal, mis alaneva inflatsiooni taustal tähendab viieprotsendist reaalkasvu. Koos teenustega võib eratarbimise kasv jääda sellest veidi madalamaks, teatas rahandusministeerium.
"Eluruumide kohta väljastatud kasutuslubade põhjal võib oletada, et positiivse panuse kolmanda kvartali kasvu andsid ka eluasemeinvesteeringud, kuigi ehitussektor on endiselt madalseisus," lisas Aben.
Pärast esimese poolaasta korralikku kasvu pöördus kaupade eksport kolmandas kvartalis langusesse. "Olulise mõjuga oli elektroonika ja keemiatoodete väljaveo pidurdumine. Lisaks mõjutas eksporti Venemaale läbi Eesti veetavate kaubakoguste vähenemine," selgitas ministeeriumi analüütik.
Majandususalduse taastumine ELis viimastel kuudel pole Eesti kaubanduspartnerite majandusnäitajates veel avaldunud, kuid eurotsooni uute tellimuste indikaatorite põhjal võiks olukord Abeni sõnul paraneda alates aasta lõpust.
"Aasta kokkuvõttes jääb Eesti majanduse reaalkasv ilmselt rahandusministeeriumi suveprognoosist madalamaks, kuid SKP nominaalne maht ning seega ka maksulaekumise kogumaht võib siiski kujuneda suvel arvatuks. Eesti majanduse käekäik on endiselt tugevasti sõltuv Euroopa edasistest arengutest," lisas Aben.