• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 11.11.13, 05:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ÄP: väike kasv ei jäta meid maha

Täna avalikustab statistikaamet esialgse hinnangu Eesti kolmanda kvartali majanduskasvule. Ühelt poolt oodatakse SKP kohta käivaid numbreid nagu kaugushüppevõistlusel äratõukepaku uurimist, et kas saame oodatud tulemuse kirja või mitte. Teisalt on aga selge, et konkreetsetele numbritele vaatamata läheb majandus edasi ning üksiknäitajate kõrval on olulisemgi suundumus.
Olenemata täna selguvast III kvartali majanduskasvu näitajast on Äripäeva hinnangul suur tõenäosus, et IV kvartalis jääb meie majanduskasv sellele alla. Seega ei ole lootust täituda mõni kuu tagasi majandusprognoosi langetamise järel välja öeldud ennustustel, et aasta teine pool läheb majanduskasvu mõttes paremaks.
Meenutame, et aasta esimeste kvartalite oodatust nõrgemad näitajad sundisid nii panku kui rahandusministeeriumi tänavuse majanduskasvu prognoosi järsult langetama. Ministeeriumi suvise prognoosi kohaselt kasvab Eesti SKP 2013. aastal 1,5% ja 2014. aastal 3,6%, kui veel kevadises prognoosis seisid vastavalt numbrid 3% ja 3,6%. Kommentaarides loodeti siiski, et juba tänavuse aasta lõpp näitab taas kasvuhüpet.
Majandusekspert Heido Vitsuri sõnul pole eelkõige käibemaksu ja üksikisiku tulumaksu kesist laekumist eelarvesse vaadates põhjust arvata, et kolmanda kvartali tulemused peaksid eelmistest kvartalitest paremad olema. Nüüd on selge, et kehv maksulaekumine on üle kandunud juba ka aasta viimasesse veerandisse. Oktoobris laekus riigieelarvesse maksudest 413 miljonit eurot ehk aastatagusega võrreldes 2,1% vähem. Sarnaselt septembrile kahanes käibemaksu laekumine, kuid lisaks sellele vähenes oktoobris ka tulumaksu laekumine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samuti on Eesti tarbijahindade aastakasv viimastel kuudel kiiresti vähenenud. Eelmise kuuga võrreldes on aga see juba alates juulist olnud kas nullis või miinusmärgiga, oktoobris septembriga võrreldes näiteks -0,3%. Tarbijate poolt vaadates võib taoline deflatsioon olla meeldiv, ent majanduse ja SKP jaoks mitte. Eraldi võib veel välja tuua, et lisaks maailmaturu trendidest tulenevale kütusehinna vähenemisele on vähenenud ka kütuse tarbimine.
Negatiivset mõju meie SKPle kasvule avaldab kindlasti lõppeva perioodi eurorahade ammendumine. Eesti väikese ja avatud majanduse puhul on palju kinni ka teise riikide näitajates või ühekordsetes otsustes. Meie olulise majanduspartneri Soome olukord pole sealsetele karmidele kärpeotsustele vaatamata kuigivõrd parenenud. Teisalt kui ettevõtlusorganisatsioonide vastuseisule vaatamata peaksid käiku minema autodega seotud maksumuudatused, siis võib oodata enne aasta lõppu veel sõiduautode müügi kasvu.
Märkimisväärne osa majandusnumbrite kujunemises on võrdlusbaasil. Varasemat head kasvu ongi keeruline veel suuremate numbritega üle lüüa. Meenutame, et mullu neljandas kvartalis kasvas Eesti SKP 2011. aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%.
Samas võime aga osundada konjunktuuriinstituudi juhti Marje Josingu sõnu, kelle hinnangul ei maksa üheprotsendilist majanduskasvu karta. Tegu on ikkagi kasvuga ning laias laastus on Eestil ju enamik näitajaid hästi. Tööhõive on suur, firmad on finantsiliselt tugevad ning kannatavad varasema „polstri“ arvel ka investeerida. Ekspordile tuleb kasuks Euroopa keskpanga otsus langetada veelgi baasintressi. Ning usaldusnäitajad Eesti majanduse suhtes on üldjoontes head.
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele