Ehituse tegevusala, mis oli eelmisel aastal üks peamisi majanduskasvu vedaja, näitas sarnaselt tänavuse kahe esimese kvartaliga langustrendi.
Ehituse tegevusala, mis oli eelmisel aastal üks peamisi majanduskasvu vedaja, näitas sarnaselt tänavuse kahe esimese kvartaliga langustrendi.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP tõusis võrreldes eelmise kvartaliga samuti 0,4%.
Majanduskasvu panustas juba teist kvartalit järjest enim kaubanduse tegevusala jaekaubanduse stabiilse kasvu toel. Suurimad SKP kasvu positiivselt mõjutajad olid veel info ja side ning haldus- ja abitegevuse tegevusalad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehituse tegevusala oli III kvartalis suurim majanduskasvu pidurdaja. Ehituse languse taga võib näha Euroopa Liidu vahendite (lõppemas on eelarveperiood 2007–2013) ja CO2 müügitulude äratarvitamist. Lisaks olid suurimad SKP vähendajad veel kinnisvaraalane tegevus ning põllumajandus.
Netotootemaksude panus Eesti majandusse oli negatiivne. Nende 2%-line langus oli põhjustatud peamiselt käibemaksu laekumise vähenemisest, samas suurenes aktsiiside laekumine. Võrreldes 2012. aasta III kvartaliga kasvasid ka subsiidiumide väljamaksed.
Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse muutus jäi hinnamõjusid arvesse võttes eelmise aasta III kvartali tasemele. Töötleva tööstuse lisandväärtus sõltub toodangu väljaveost, mille kasv III kvartalis aeglustus. Töötleva tööstuse toodangu eksport mõjutab kogu majanduse kaupade väljavedu. Hinnamõjusid arvesse võttes kahanes kaupade eksport III kvartalis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 3%, kaupade import kasvas 1%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!