- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,85%6 280,33
- DOW 300,77%44 825,06
- Nasdaq 1,05%20 606,42
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,88
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,85%6 280,33
- DOW 300,77%44 825,06
- Nasdaq 1,05%20 606,42
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,88
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mertsina: nõrk välisnõudlus pidurdab kasvu
Kolmandas kvartalis aeglustus Eesti majanduskasv nii kuises kui ka aastases võrdluses 0,4%ni. "Juba varem avaldatud tööstussektori, sealhulgas töötleva tööstuse toodangu kasvu järsk aeglustumine ning kaupade ekspordi langus andsid märku majanduskasvu jätkuvast aeglustumisest," sõnas Mertsina.
Aasta esimese üheksa kuu keskmisena on majandus kasvanud veidi alla 1%, lisas ta.
Vaatamata reaalkasvu aeglustumisele kolmandas kvartalis pole SKP nominaalkasvu kiirus esialgsel hinnangul oluliselt vähenenud. "Seega on kiiresti kasvanud üldist hinnamuutust kirjeldav SKP deflaator, seda vaatamata nii tarbija- kui tootjahindade kasvu aeglustumisele," märkis Mertsina.
Swedbanki peaökonomisti sõnul tõmbas kiirhinnangu järgi enim SKP kasvu allapoole ehituse tegevusala lisandväärtuse vähenemine. "Ehitus kasvas eelmise aasta esimesel kolmel kvartalil väga kiiresti peamiselt valitsemissektori investeeringute toel. Investeeringuteks kasutati siis suures mahus CO2 müügitulu ja ELi toetusi, millest enamus on nüüdseks ammendunud," selgitas ta.
Valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse vähenesid järsult alates eelmise aasta viimasest kvartalist, mis aeglustas ka ehituse reaalkasvu ning viis selle käesoleval aastal langusesse. Püsivhindades langusele aitas kaasa ka kiire tööjõukulude kasvu tõttu kerkinud ehitushinnad, lisas Mertsina.
Kui aasta esimesel kahel kvartalil aeglustas majanduskasvu peamiselt veonduse ja laonduse lisandväärtuse tugev langus, siis kolmandas kvartalis jäi see tegevusala tema sõnul esialgsete arvestuste järgi aastatagusega võrreldes samale tasemele.
"Veonduse ja laonduse tegevusala on tugevasti seotud teenuste ekspordi ja impordi käitumisega. Kolmanda kvartali kahe esimese kuu maksebilansi järgi teenuste eksport nominaalarvestuses kasvas," märkis Swedbanki peaökonomist.
Kuigi euroala majanduskasv tasapisi paraneb, on Eesti suuremate kaubanduspartnerite nõudlus tema sõnul jätkuvalt nõrk. "Eesti kaupade eksport vähenes kolmandal kvartalil mahuliselt 3%. Viimati vähenes kaupade eksport 2009. kriisiaastal. Samas näitas sissevedu kerget kasvu. Sellega süvenes Eesti negatiivne kaubandusbilanss, mis omakorda vähendab majanduskasvu," rääkis Mertsina.
Väliskaubandusstatistika järgi on kaupade väljavedu mõjutanud enim kütused, millel väga suurt mõju SKP-le tema sõnul pole, kuna valdavalt on tegemist re-ekspordiga ning see arvestatakse majanduskasvu arvestusest välja.
"Siiski, koos kaupade ekspordi vähenemisega pidurdus ka töötleva tööstuse kasv. Esialgsete arvestuste järgi jäi töötleva tööstuse lisandväärtus aastatagusega võrreldes samale tasemele. Ettevõtete statistika järgi pidurdas töötleva tööstuse kasvu enim elektriseadmete ning muude masinate ja seadmete toodangu vähenemine, samal ajal toetas kasvu puidutoodete ning ehitusmaterjalide toodangu kiirem kasv," kinnitas ta.
Töötleva tööstuse toodangumahu langusele aitas kaasa välisturule suunatud müügi aeglustumine. Kolmandas kvartalis vähenes ka elektroonikatoodete eksport, mis jõudis septembris isegi 20% langusesse. Septembri languse taga oli peamiselt Rootsi, kuhu suunatakse 45% elektroonika väljaveost, selgitas Mertsina.
Hetkel kuum
Majanduskasvu toetas eelmises kvartalis tugev eratarbimine ning juba neljandat kvartali järjest kiiresti kasvanud sisekaubandus. "Tugeva eratarbimise taga on kiire palgakasv, alanenud tööpuudus ning taanduv inflatsioon," ütles ta.
Kuigi ettevõtted on oma vaba tootmisvõimsust vähendanud, on seda Mertsina ütlusel jätkuvalt enam kui enne majanduskriisi. "Koos nõudluse vähenemisega ei kiirusta ettevõtted oma investeeringuid suurendama. Samuti vähenevad oluliselt valitsemissektori investeeringud, millest eespool ka juttu oli," lisas peaökonomist.
Välisnõudluse paranemine on Mertsina sõnul tuntavalt edasi nihkunud. "Kuigi euroala majandus on tasapisi taastumas, on mitmete meie kaubanduspartnerite nõudlus jätkuvalt tagasihoidlik. Eriti kriitilised on veel Venemaa ja Soome majandus. Samas prognoosime ka nende riikide majanduskasvu tagasihoidlikku paranemist järgmiseks aastaks, mis peaks toetama nõudluse paranemist ning andma meie ettevõtete jaoks rohkem ekspordivõimalusi," kinnitas ta.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele