Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
RM: mõõdukas hõive kasv kolmandas kvartalis jätkus
Mõõdukas hõive kasv kolmandas kvartalis jätkus, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmeil jätkus kolmandas kvartalis hõivatute arvu lisandumine mõõdukas tempos. Aastatagusega võrreldes oli hõivatuid üks protsent rohkem ehk 62,6 protsenti tööealistest ning töötuse määr langes 8%-le.
"Hõive mõõdukas kasv on kooskõlas majanduskasvu aeglustumise ning tööealise elanikkonna vähenemisega. Tegevusalade lõikes on hõive muutus vastavuses majandusaktiivsusega. Kiire palgakasv toetab tarbimist ning seetõttu lisandus enim töökohti kaubanduses. Suhtelises võrdluses kasvas kõige rohkem hõive tänu edukale turismihooajale majutuses ja toitlustuses," selgitas Aben pressiteates.
Kiire kasv toimus veel haldus- ja abitegevustes, mis tema sõnul peaks iseloomustama positiivseid ootusi üldise majandusolukorra suhtes. "Vaatamata madalseisule jätkus tagasihoidlik hõive kasv ka töötlevas tööstuses. See võib olla seotud tellimuste paranemisega mitmes suures allharus, nagu toiduainete ja metalltoodete tootmine ja puidutöötlemine," märkis ta.
Paratamatu oli Abeni sõnul hõive vähenemine ehituses, kus on probleeme vähese nõudlusega. "Hõive kahanemine oli kiire ka hariduses, mis toimus ilmselt erasektori töökohtade arvelt. Õpetajate arv ei ole viimase aastaga oluliselt muutunud," lisas ta.
Töötute arvu vähenemine statistikaameti hinnangul kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes peatus, mistõttu jäi ka töötuse määr teise kvartali tasemele. "See võib olla tingitud esimesel poolaastal peatunud majanduskasvust. Samas töötukassa andmeil jätkus ka kolmandas kvartalis registreeritud töötuse vähenemine teise kvartaliga võrreldavas tempos ehk umbes viie tuhande inimese võrra. Seega võis teise kvartali hinnanguline töötuse määr olla ka mõnevõrra alahinnatud, kuna langus oli siis väga kiire," selgitas Aben.
Statistikaamet kasutab 2012. ja 2013. aasta tööjõu-uuringu andmetel põhinevate hinnangute arvutamisel arvestuslikku rahvaarvu 1. jaanuari 2012 seisuga, mida ei ole korrigeeritud viimase rahva ja eluruumide loenduse tulemustega
See võib kaasa tuua hõivatute ja töötute üldarvu ülehindamise, kuid tööhõive ja töötuse suhtarve oluliselt ei tohiks mõjutada. Statistikaamet korrigeerib 2000.-2013. aastate tööjõu-uuringu andmed pärast aastaste rahvaarvude korrigeerimist ning tulemused avaldatakse 2014. aasta esimeses kvartalis.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.