• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankrotimeistritega tuleb isiklikuks minna

    Tänases lehes kirjeldame juba aastaid kestnud süsteemi, kus tehakse firma, võidetakse sellega muu hulgas ka riigihankeid, siis aga jäetakse arved maksmata ja kohustused täitmata, lastakse firma pankrotti ning tehakse uus. Ja nii mitu korda. Just sel kombel on oma äritegevuse üles ehitanud kurikuulsast Faciost välja kasvanud ettevõtete omanikud eesotsas Toomas Trompiga.

    Loomulikult on tuntud pankrotimeistritest maha jäänud võlad aastatega lumepallina kasvanud, näiteks üsna lootusetu maksuvõlg riigile ulatub juba üle 1,3 miljoni euro. Vangi pole aga keegi veel läinud, vähe sellest, samad mehed osalevad uute firmadega edukalt riigihangetel, olles tänavu saavutanud juba mitu võitu.
    Äripäeva hinnangul tuleb kiiremas korras muuta praegust riigihangete seadust ning vajadusel keerata võlanõuded pankrotti lastud firmade juhatuste liikmete vastu. Veel samm edasi oleks ärikeelu kehtestamine. Kui jätkata selliste probleemide pehmetes kinnastes käsitsemist, süvendab see pankrotimeistrite karistamatuse tunnet.
    Vormi asemel suurem rõhk sisule ja varasemale käitumisele. Ametnikud pole siiani kas julgenud või viitsinud jageleda selgelt pahatahtlike ärimeestega ja vaatavad riigihangetel osalemiseks laekunud taotlusi rangelt vormilisest küljest.
    Kui kõik blanketid on korrektselt täidetud ja hind kõige madalam, saab ettevõte hankevõidu hoolimata isegi sellest, et varasemal hankel selgelt alapakkumise teinud ettevõte nõudis lõpuks topelthinda või hanke üldse pooleli jättis.
    Riigihangete seaduse praegune versioon küll annab võimaluse kõrvaldada menetlusest pakkuja, kel varasemast raske süüline eksimus, kuid see nõuab jõustunud kohtuotsust. Mis tähendab, et tegelikus elus see seadus ei tööta, kuna kohtumenetluse käigus jõuab n-ö eksinud firma pankrotti ajada ja uue firmaga justkui puhtalt lehelt alustada. Ettevõtete taustast olulisem oleks jälgida ettevõtte taga olevate inimeste tausta, ka see peab olema puhas.
    Ühekordsel ebaõnnel ja süsteemsel sahkerdamisel on vahe. Muidugi ei tähenda see, et iga pankrot tooks kaasa edaspidise riigihangetelt kõrvaldamise. Oleme alati toetanud põhimõtet, et pankrotistunud ettevõtjale tuleb anda uus võimalus. Tuleb aga teha vahet, kas tegu on ühekordse ebaõnnestumisega või pikaaegse selgelt pahatahtliku käitumisega.
    Surnud firmadega oma tee palistanud pankrotimeistrite puhul tuleb isiklikuks minna, muu ei paista siin aitavat. Halba mainet ehitusringkondades võib ju pidada konkurentide kadeduseks, kuid hiiglasliku maksuvõla kuhjumine ja lõpetamata jäänud koolimajad on juba hoopis teine, palju konkreetsem ja paljusid inimesi puudutav probleem.
    Vastutus konkreetsetele juhtidele ja omanikele. Vastutus nende probleemide lahendamiseks tuleb panna selliste ettevõtete juhtide ja omanike, mitte ebaisikuliste juriidiliste kehade õlgadele. Oht isikliku rahakoti kõhnenemisele on sellistele skeemitajatele kindlasti palju mõjuvam kui teadmine, et järgmistest võlgadest vabanemiseks on vaja vaid veidi juba järeleproovitud raamatupidamislikku nutikust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Börs: tehnoloogiasektor tõi turgudele suure tõusu
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.