Võlg pea 15 miljonit

Üksteise järel on ettevõtted, mille nimekujus sisaldus kurikuulus Facio, viimastel aastatel pankrotistunud. Neid Toomas Trompi, Riho Kalve, Kaido Saveljevi ning veel mõne kompanjoni osalusega firmasid on iseloomustanud alltöövõtjatele maksmata arved. Samuti on nad pooleli jätnud riigihangetel võidetud töid ja kannatanud on tellijad. Üles on jäänud ka suur maksusumma.

Firmade käekirjast on räägitud palju, kuid võlgu jäädud summa suurus on ootamatu: pankrotis firmade vastu esitatud nõudeid kokku lüües saame suurusjärguks 15 miljonit eurot. Raha ajavad taga paljud töötegijad ja tööde tellijad, sh Riigi Kinnisvara AS, Audru vald, Jõgeva linn jt. Pankrotiasjade kulgemist lähemalt uurides selgub, et enamik võlausaldajaid peab oma nõude korstnasse kirjutama.

Ehitusärimeeste viimane firma Riito Ehituse AS on aga endiselt edukas riigihangetel osaleja.

Maksusumma jääb üles. Olukorra veidrust näitab see, et kolmapäeval arutab riigikohus Facioga seotud kriminaalasja, mille tõttu jäi riigile maksudena laekumata 660 000 eurot. Kui riigikohus kaalub, kas ettevõtet puudutavas kriminaalasjas alamas astmes määratud rahatrahvid jäävad jõusse, siis suurt maksusummat puudutav tsiviilvaidlus lõppes juba juunis. Riigikohus ei võtnud Facio kaebust enam menetlusse ning see tähendab, et maksud muutusid sissenõutavaks. Suurele maksusummale lisandub sellelt arvestatud intress – kokku pidanuks firma riigi tuludesse kandma üle 1,3 miljoni euro. Tegelikult aga ei tule sealt midagi. Facio Ehituse ASist probleemide tekkides 2010. aastal OÜks Räga ümber nimetatud ettevõte, kellele maksud määrati, on praeguseks juba likvideerimisel. Pankroti algatas Räga ise ja seda kohe pärast maksusumma lõplikku selgumist. Novembri alguses rauges pankrot vara puudusel. Saamata maksud kantakse maha.

Maksuamet pole muidugi ainus, kel raha saamata jäi. Ligi 600 000 euro eest jäi firmal üles võlgnevusi alltöövõtjate ees. Samuti oli Swedbankil 245 000 euro suurune nõue ja firma oli andnud käenduse ka teisele Swedbankist võetud laenule. Seetõttu oleks pank saanud esitada veel lisaks ligi 4,5 miljoni euro suuruse nõude.

Pank on võrreldes teiste võlausaldajatega ­eelisseisundis, tema kasuks on seatud Facio kinnis­asjadele hüpoteegid ning kohtutäitur on kinnis­vara müümas. Swedbank võib seega osa rahast tagasi saada, kuid teistel võlausaldajatel pole vara müügist saadud raha jagamisele asja.

Veel kolm pankrotti. Räga on viimane varem Facio nime kandnud ettevõte, mis pankrotiga lõpetas. Esimene neist oli Facio Enviro, mille pankrot kuulutati välja 2009. aasta novembris. Enne pankrotti nimetati see ümber Torutööde Projektijuhtimise OÜks. Selle firma pankrotiasi lõppes tänavu märtsis: 50 võlausaldajale oli ettevõte võlgu 2 miljonit eurot. Maksuametilt tagasi saadud enammakstud käibemaksu arvel hüvitati sellest 105 000. See tähendab, et näiteks 75 000 euro suuruse nõude esitaja sai kätte alla 4000 euro.

Teine pankrotistunud firma oli Facio Elekter, mille pankrot kuulutati välja mais 2010. Selleks hetkeks kandis firma juba nime CPK Elekter. Pankrotimenetlus lõpetati tänavu veebruaris: 23 võlausaldajal, kel oli nõudeid kokku üle poole miljoni euro, jäi saamata 446 000 eurot. Pankrotihaldur Indrek Naur esitas ka firma endiste juhatuse liikmete Toomas Trompi ja Peep Koplimäe kohta politseile kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks, kuna nad ei esitanud õigel ajal pankrotiavaldust. Politsei lõpetas kriminaalmenetluse aga kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Võlausaldajaid üle saja. Viimane suurem pankrot puudutab OÜd Elinord Ehitus, endise nimega Facio Grupp. Ettevõte oli samuti riigihangetel edukas pakkuja, kuid pankrotistus aasta alguses. Võlausaldajaid on ettevõttel kokku 102. Alltöövõtjatele jäi firma võlgu üle 2 miljoni euro. Laenu­kohustus Swedbanki ees on 640 000, lisaks on firma kaaskäendajaks samale varasemalt märgitud suurele pangalaenule. 2 miljoni euro suurune võlgnevus on ettevõttel ka sidusfirmade ees. Peale selle on enne pankrotti riigihangetel edukalt esinenud Elinordiga seotud vaidlused tööde tellijatega. Näiteks sooviks teiste seas raha saada Audru vald – 100 000 euro suurust leppetrahvi.

Elinordi pankrotipesasse proovib oma miljonit eurot ületavat nõuet esitada ka Riigi Kinnisvara AS. Selle nõude taustaks on Sõmeru vallas asuva Vaeküla koolihoone kurb saatus. 2010. aastal sõlmis RKAS Facio ja Elinordiga koolihoone renoveerimise lepingu, kuid oli 2011. aasta juunis sunnitud selle lõpetama – riigifirma oli vihane paljude asjade peale, kuid aluseks sai võtta selle, et ehitaja ei pidanud ajagraafikust kinni.

“Tegelikkuses on ikka väga selgelt põhjus nende pahatahtlik käitumine selle objekti puhul. Olime sunnitud lepingu üles ütlema ja kuna ei saanud ka tähtajaks valmis, siis jäi see koolimaja üldse pooleli,” ütleb RKASi juhatuse liige Elari Udam.

Kui RKAS esitas Facio ja Elinordi vastu kahju­tasu nõude, siis Elinord ja Facio vastasid omapoolse nõudega RKASi vastu, süüdistades riigifirmat halvasti koostatud projektis. Seda on Facio-ettevõtted  teinud ka teistel poolelijäänud objektidel: küsinud tellijalt seni tehtule viidates saamata jäänud raha.

RKASi vaidlus pankrotis ettevõtetega kestab – Elinordi pankrotihaldurid on otsustanud vaidlust kohtus jätkata. Selle tuumaks olev Vaeküla kooli­hoone seisab senimaani pooliku tondilossina.

Vastuväited osutusid tühjaks. Vaidlemise kõrval on aga näha, et ka Elinordi pankrotipesas pole vara. Pankrotihaldurid küsivad maksuametilt tagasi enammakstud käibemaksu summas 142 000 eurot.

Kummaline, aga aasta alguses enne pankroti väljakuulutamist vaidles Elinord sellele vastu väitega, et firma ei ole maksejõuetu ning varad ületavad kohustusi. Samuti vaidles Elinord vastu enamikule võlgnevustele, mille alusel pankrot välja kuulutati.

Kui kõigi Faciote erinevad kohustused kokku lugeda ja arvestada ka näiteks RKASi vaidlusaluse nõudega, saame võlasumma suurusjärguks 15 miljonit eurot. Samas pole suuremate võlgadega lõpetanud firmade pankrotihaldurid tuvastanud, et firmade vara hulgast oleks midagi välja viidud või muul viisil seadusevastaselt käitutud. Pigem viitavad haldurid oma arvamustes majanduslikule olukorrale, mis firmad uppi ajas.

 “Selleks ju pankrotiseadus ongi”  

Facio üks omanikke ja juhatuse liige Riho Kalve ütleb, et midagi pahatahtlikku pole nad korraldanud ning on jäänud lihtsalt majandussurutisele alla. Ta sõnab, et nad pole ainuke ehitusfirma, kellega nii on läinud.Paljud arvavad teisiti.

“Lootusetu juhtum. Must näide sellest, kui hambutu on seadus selliste ettevõtjate vastu,” ütleb Audru vallavanem Siim Suusild. Audru vald nõuab Facioga seotud ettevõtetelt 100 000 eurot.

“Kurb on see, et seni seda kõike tolereeritakse – nendesamade gruppide ettevõtted võidavad endiselt riigihangetel,” ütleb ASi Floorin juht Arvi Mägin. Floorin on üks paljudest võlausaldajatest umbes 10 000 euro suuruse nõudega. “Meie arvates isikud, kes on tekitanud tahtliku tegevusega kahju, peavad ka vastutama. Meie lootus on see, et pankrotitoimkond pöörduks ka juhatuse liikmete või omanike vastu, kes ettevõttes toimetanud,” märgib Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse liige Elari Udam. RKAS vaidleb ettevõtjatega Vaeküla koolihoone asjus ning nõuab miljonit eurot.

Suured võlad. Kalve vaatleb pankrotiasjades üles jäänud suuri võlgnevusi üsna rahulikult. “Selleks ju pankrotiseadus ongi kirjutatud. Kui ettevõte muutub maksejõuetuks, siis ta lähebki pankrotti,” ütleb ta. Varatud on pankrotti läinud firmad tema sõnul põhjusel, et vara kulus enne maksejõuetuks muutumist kohustuste kandmisele. “Varaga on nüüd nii, et enne pankrotimenetlust on see vara alltöövõtjatele ikkagi välja makstud. Kohustusi on selle arvel ikkagi täidetud,” selgitab ta. “Eks pankrot tulebki siis, kui vara enam ei ole. Kaduma läinud ei ole küll mitte midagi,” lisab Kalve.

Ta tunnistab vestluses, et valesti on läinud vähemalt kaks asja. Esimene neist on majanduslangus, kinnisvarakrahh. Ka Facio investeeris tema sõnul kinnisvaraarendusse, kuid majanduskriis ajas need projektid kummuli. Pangad andsid arendusele laenu, ehitusettevõte ehitas, aga kriisis ei suudetud kortereid realiseerida hinnaga, mis äriplaanis kirjas. “Hinnad kukkusid 30–40%. Selge see, et äriplaanid ei realiseerunud ja ettevõtted kannatasid kahju,” räägib ta. Samal ajal soovis pank raha tagasi. “Kõik asi läheb allavett – oled kulutanud mingisuguse toote tegemiseks 100 ühikut ja oled sunnitud ta müüma 50 ühiku eest, sest turg ei võta vastu teistsugusel kujul. Samal ajal istub pank sul kukil. Mitte midagi teha ei ole,” lisab Kalve.

Ja teine valesti läinud asi? “Riigihangete turu sektoris tegime ka olulisi vigu, tehes allapakkumisi,” tõdeb Kalve. Eelduseks oli tema sõnul see, et sisendhinnad langevad edasi ja seega saab lepinguid täita. “Seda ei juhtunud, mistõttu tekkiski olukord, kus peatöövõtu korras tehtud pakkumised osutusid liiga madalaks ja neid ei olnud võimalik realiseerida enam nende hindadega ja ka meil, mis seal salata, jäid mõned olulised objektid pooleli,” räägib ta. “Loomulikult tehti vigu, aga kas siin nüüd otseselt kedagi süüdistada saab, see on iseküsimus.”

Alltöövõtjate arvete tasumata jätmise kohta ütleb ta, et tihti ei tunnista alltöövõtjad ise, et on töö ebakvaliteetselt teinud. “See töö tuleb ümber teha ja kulutada selle peale kaks korda. Tegelikult on ikkagi asi kahepoolne,” selgitab Kalve. Ta lisab, et alltöövõtjatele jäädigi võlgu peamiselt aastatel 2010 ja 2011 ja need firmad läksid ka pankrotti. “Praegu on ehitusturul tegutsev ettevõte Riito Ehitus, siis Riito Ehituse seisukohast ma küll mingeid probleeme ei näe. Riito Ehituse tervis on päris hea,” sõnab Kalve.

Kas ta nende pankrotiasjade pärast isiklikku vastutust ei karda? “Mina juhatuse liikmena küll ei karda, ma ei ole juhatuse liikmena teinud mitte midagi sellist, mis oleks konkreetset võlausaldajat kas eelistanud või kahjustanud rohkem kui teisi,” sõnab ta.Kalve lisab, et nad on probleemidest väga palju õppinud. “Meil on nagu suur šanss uue kogemuse võrra rikkamana edasi minna,” ütleb ta.

Kuidas firma iseendale Facio võlga tasus

ASile Tref Nord jäi Facio 2009. aastal tee-ehituse eest võlgu mitmel objektil – kokku nõudis firma ligi 300 000 eurot. Sõlmiti maksegraafik, mille järgi Facio esialgu natuke maksis, kuid ei pidanud sellest kinni. Tref Nord läks kohtusse. Facio väitis seal, et alltöövõtja pole tööd korralikult teinud. Sarnaseid vaidlusi on Facio pidanud mitmega.

2011. aasta novembris otsustas Harju maakohus, et Facio peab võlgnevuse tasuma. Facio kaebas otsuse edasi. Tallinna ringkonnakohtus oleks küsimus arutlusele tulnud 2012. aasta juunis, kuid pooled sõlmisid kompromissi. Selle järgi pidi Facio Tref Nordile põhivõlgnevuse ja viivisena kokku tasuma 256 317 eurot. Sõlmiti maksegraafik. Faciole kuuluvale hoonestus­õigusele Tallinnas Paldiski maanteel pandi nõude katteks hüpoteek.

Kuna ühtki makset ei tulnud, lasi Tref Nord kohtutäituril kinnis­asja enampakkumisele panna. Esimene neist ebaõnnestus. Huviliste puudusel ostis Tref Nord hoonestus­õiguse teisele katsel ise 213 750 ­euroga. Pärast täituritasu maksmist tasa­arveldati võlast 191 108 ­eurot ning seega üle 60 000 jääbki üles. Sisuliselt maksis firma endale Facio võla ära iseenda rahaga. Kinnisasja edasimüümisel võib ta loota, et saab osa rahast tagasi.

Facio üks juhatuse liige ­Riho Kalve ütleb, et sellega on kompromiss täidetud. “Kas ma müün ise oma vara maha ja selle eest täidan kompromissi või teeb seda võlausaldaja – päeva lõpuks on tal raha käes,” sõnab ta. Kompromisse on Facio võlgade tasumiseks sõlminud rohkelt ning vähemalt osaliselt on need täitmata jäänud. “Eks me oleme neid kompromisse sõlminud ­õigusselguse ja õigusrahu huvides, et mitte koormata ka kohtuid, kui on selge, et me vastu ei vaidle,” selgitab Kalve.

 

Maksuasjas firmal süüd ei näe

OÜ Räga ehk kunagise Facio Ehituse ASi suure maksuvõlgnevuse taustaks on firmas toimunud maksupettus. Aastatel 2004–2007 kajastas Facio oma raamatupidamises fiktiivseid arveid ja deklareeris nende pealt alusetult sisendkäibemaksu. Kriminaaluurimine selgitas, et süüdlasteks oli 10 Facio projektijuhti, kelle osas menetlus lõpetati oportuniteedi korras 2009. aasta juunis.Kohtusse läks süüdistus firma vastu ja ettevõte jaguneski selle kriminaalasja tõttu. Probleemne kohtuasi prooviti jätta Rägasse, kuid kriminaal­asjas sai süüdistuse ka uus Facio Ehituse OÜ. Riigikohus arutabki detsembris, kas Rägale määratud 15 000 euro suurune rahaline karistus ja Facio Ehituse 46 000 euro suurune karistus jäävad jõusse. “Mina ei näe mingit süüd siin,” kommenteerib Facio juhatuse liige Riho Kalve firma maksusüüdistust.“Tegemist oli minu jaoks täiesti meelevaldsete asjadega, millega seostati KR Kaubanduse (Facio tarnija – toim) sidemeid Tartu arvevabrikutega. Meil mingisuguseid sidemeid nende Tartu arvevabrikutega ei ole olnud,” räägib ta.

 

Facio ümbersündidest jääb maha võlarada

numbrina võlasumma

Facio Eesti OÜOmanikud: Toomas Tromp (21%), Kaido Saveljev (9,5%), Riho Kalve (9,5%), Baltic Construction Group S.A. läbi kahe teise firma 60%.Jagunes Facio Ehitusest 04.12.2012.Osaleb Riito Ehituse kaaspakkujana riigihangetel.

Facio Ehituse OÜ 1,5 mln eurotJagunes Rägast 05.11.2010.Omanikud: Toomas Tromp (52,5%), Kaido Saveljev (23,75%), Riho Kalve (23,75%).Kalve kinnitab, et ka sel firmal on kohustusi 1,5 miljonit eurot, kuid ütleb, et ettevõte pole maksejõuetu – vara on nõuete näol sellest rohkem. Osalenud Riito Ehituse kaaspakkujana riigihangel. Facio maksuasjas on samuti kohtu all – riigikohus peab otsustama, kas firmale kriminaalasja raames mõistetud 46 000 euro suurune rahatrahv jääb jõusse.

Räga OÜ 6,65 mln eurotEndine nimi (kuni 25.10.2010) Facio Ehituse ASOmanikud: Toomas Tromp (52,5%), Kaido Saveljev (23,75%), Riho Kalve (23,75%).Pankrotimenetlus lõpetatud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu 01.11.2013.Kohustused: 2,151 mln eurot (sh maha kantud maksuvõlg ja intress kokku 1,3 mln eurot).Lisaks oli ettevõte andnud käenduse Swedbanki laenule: sellest tulenev nõue ettevõtte vastu oli 4,5 mln eurot. Tegemist on laenuga, mille võttis Faciole kuulunud kinnisvara arendamisega tegelev Karsti Kodu OÜ, mis on saanud uueks nimeks OÜ Lehtri.Riigikohus otsustab kolmapäeval, kas ettevõttele maksudest hoidumise süüasjas määratud 15 000 euro suurune rahatrahv jääb jõusse.

Baltic Construction Group S.A.Omanikud: Toomas Tromp (50%), Riho Kalve (50%).Mais 2010 Luksemburgis asutatud firma. Kalve sõnul asutati välisinvesteeringute kaasamiseks.Siia alla jõudsid ka Facio Ehitusele kuulunud kinnisasjad, mida kohtutäitur Swedbanki nõude katteks enampakumistel müüb.

Riito Ehituse ASOn iseseisvalt või koos Facio Ehituse OÜ, Facio Eesti OÜ või Facio OÜga olnud tänavu edukas seitsmel riigihankel. Lepingute kogusumma on sel aastal 9,6 miljonit eurot.

Elinord Ehitus OÜ 5,8 mln eurotEndine nimi Facio Grupp OÜ.Omanikud: Toomas Tromp (30%), Riho Kalve (30%), Igor Zubets (20%), Toomas Kaaret (20%).Pankrotis alates 15.02.2013.Kohustused: 4,8 miljonit eurot.Vaidleb kohtus Riigi Kinnisvara ASiga, kelle kahjunõue on üle miljoni euro. Varana tuleb kõne alla käibemaksu enammaks 142 000 eurot.

Torutööde Projektijuhtimise OÜ 1,9 mln eurotEndine nimi Facio Enviro.Pankrotis alates novembrist 2009.Kuni juulini 2009 omanik Facio Ehituse AS (hilisem Räga)Alates juulist 2009 OÜ Elinord Ehitus ja Ülo Older.Pankrotimenetlus lõppes aprillis 2013.Ettevõtte 50 võlausaldajal oli nõudeid 2 miljonit eurot.Pankrotimenetluse lõpuks jagati kõigi vahel 105 000 eurot.

CPK Elekter OÜ 0,45 mln eurotEndine nimi Facio Elekter.Pankrotis alates maist 2010.Kuni 2009. aastani kuulus Facio Ehitusele (hiljem Räga). Viimaseks omanikuks oli Peep Koplimäe.Pankrotimenetlus lõppes veebruaris 2013.23 võlausaldajal oli kokku nõudeid 530 000, saamata jäi 450 000 eurot.

Facio OÜOmanik: Toomas Tromp (100%)Osaleb Riito Ehituse ASi kaaspakkujana riigihangetel.

 

Riigihangete seadus annab firmale võimaluse

Isegi Kui keegi väga tahaks, ei saaks ta Facio-meeste praegust firmat ehk Riito Ehitust riigihangetelt eemal hoida. Riitol tuleb vaid teha odavaim pakkumine, keerulisemal juhul ühispakkumine koos vana firmaga, kuid sellest piisab.Riigihangete seadus annaks küll võimaluse kõrvaldada menetlusest pakkuja, kel on varasemast raske süüline eksimus, kuid praktikas see ei tööta. Riigi Kinnisvara juhatuse liikme Elari Udami sõnul annaks seadus justkui erinevaid võimalusi rikkujate eemalehoidmiseks, aga enamiku asjade aluseks peab olema jõustunud kohtuotsus. “Meie suurim mure ongi väga pikale venivad kohtuasjad. Ehk tegelikult selle aja jooksul, kui kohus teeb otsuse, on firma jõudnud minna pankrotti, vahepeal on jõudnud veel mõned ettevõtted pankrotti minna ja tullakse jälle uuelt lehelt uute firmadega,” tõdeb ta.Sarnaseid objektidelt minema jalutamise probleeme pole Riitol seni olnud. Näiteks lõpetab firma Raasikul lasteaia juurdeehitust ja Laagris koolimaja uut tiiba. Mõlema objekti tellija esindajad ütlevad, et suuri probleeme nendel pole olnud. Kalve sõnul nad enam liiga odavaid pakkumisi ei tee. “Me kindlasti ei tee praegu selliseid allapakkumisi ja üritame olla konservatiivsed,” sõnab ta.Alltöövõtjate poolelt tuleb endiselt vihjeid maksmata arvete kohta – näiteks Kadri­oru Saksa Gümnaasiumi ehitus on küll valmis, kuid projekteerijale ollakse endiselt võlgu. Kalve väidab kohe vastu, et tegelikult tegi projekteerija väga halba tööd ja neil on endal plaanis kahjunõue esitada. Samuti nõuab Riitolt kohtu kaudu võlgnevuse väljamõistmist inkassofirma. 

 

Neid iseloomustab pahatahtlikkus

Elari Udam, Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige No mis sel ehitajal siis muud väita on – nende käitumismall on alati olnud selline, et kõik teised on süüdi ja mitte nemad. Kui oli masu ja sellele järgnev ehitushindade tõus, siis tõepoolest juhtus paljudel ehitusfirmadel, et nad prognoosisid hinda valesti. Aga seda firmat või neid ettevõtte juhte ja omanikke on läbi aegade iseloomustanud tegelikult selline pahatahtlik lähenemine. Nad on püüdnud petta kliente, nad on püüdnud petta alltöövõtjaid. Mulle tundub, et selle firma puhul see ei ole päris selline juhuslik möödapanek või masu süüdistamine, vaid see ongi nende käitumise muster. Kui vaadata ehitusettevõtteid, kes on samasuguste probleemidega maadelnud, siis keegi ei ole visanud suures osas firmasid pankrotti, asutanud uusi ja tulnud jälle samasuguse mustri ja mudeliga turgu solkima. Meie oleme selle projekti (Vaeküla kool –toim) kandnud kuludesse. Meie siiras arvamine on, et sealt millegi kättesaamise tõenäosus on nullilähedane.