Kohus poleks pidanud Riito saneerimist kinnitama

Kavasse kirjutatu järgi alustanuks Riito kava täitmisega alles siis, kui kohtu kinnitav määrus jõustub. „Kui maailma mustades värvides vaadata, võib eeldada, et üritati välistada pika tärminiga saneerimiskava vaidlustamist ja kui vaidlustatakse, siis nagunii tiksutakse tärmin kohtus täis,“ oletas vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper, mis oli lause eesmärk. Seaduse mõte on aga teine – kava peaks täitma kohe, kui kohus selle kinnitab.

Kaheksa võlausaldajat ei olnud Riito kava kinnitamisega nõus ja vaidlus liikus ringkonnakohtusse, mis katkestas Riito saneerimise. Muu seas märkas ringkonnakohus Riito lisatud tingimust, millest möödavaatamist heitis maakohtu kohtunikule Hannes Olevile ette. Viimati kirjutas Äripäev Olevist, kui ta sisuliselt pidurdas Riito saneerimist – kava kinnitamine lükkus mitu kuud edasi ja määrus jäi kohe laiali saatmata.

Riito saneerimiskava järgi saanuks võlausaldajad esimese makse läinud aasta lõpus, aga seda juhul, kui kava kinnitav määrus on jõustunud. Ringkonnakohtu kohtunikud Ele Liiv, Liis Arrak ja Indrek Soots leidsid oma otsuses, et tingimus ja sellega nõustumine räägib vastu saneerimisseadusele. Nimelt on seaduse järgi kava kinnitav määrus kohe täidetav, sest viivitamine võib tuua kaasa "majanduslikult olulisi negatiivseid tagajärgi".

Olev ise mitmele kommentaaripalvele ei vastanud, kuid Riito saneerimist nõustanud vandeadvokaat Veikko Toomere põhjendas, miks lause kirja läks. "Olen seda saneerimiskavades väga palju kasutanud ja siiani on see okei olnud. Viimasele kohtule see ei meeldinud, aga ma ei saa sinna parata," rääkis Toomere ja tõmbas paralleeli kohtuotsusega. "Kui kohtuotsus jõustub, on ta lõplikult jõus ja seda ei saa muuta, aga seni, kui otsus saab kujuneda teistsuguseks, puudub alus makseid teha. See ei ole venitamistaktika."

Sepper nentis, et paljud nõustajad kasutavad tingimuse lisamist, mida ta ise ei mõista. "Olen võlgu ja ütlen, et oota. Poole aasta pärast jõuame sinnani, kus saneerimiskava järgi peangi ülekande tegema ja siis ütlen, et kuna osad ei olnud siin nõus, siis ma ei maksa kellelegi," kommenteeris ta. "Tundub natuke jabur ja võlausaldajaid väga kahjustav - muidu võlausaldaja jookseks kohe pankrotiavaldusega kohtusse."

Küsimusele, kui levinud on kohtunike otsus sarnaste punktidega kava kinnitada, vastas ringkonnakohus, et nende teada sellist praktikat varasemast ei ole. Ehk siis andmeid pole kogutud ega ülevaateid tehtud.

Vandeadvokaat Anton Sigal leiab, et ka riigikohus võiks nüüd oma sõna öelda: kas seda tingimust tohib kavas kasutada ja kohus läbi lasta või mitte. Vaidlus, millal saneerimiskava jõustub, peegeldab praeguse saneerimisseaduse praktilisi puudujääke, ütles Sigal.

Kuna aga ühtegi määruskaebust pole kohtule veel laekunud, ei pruugi asi riigikohtusse üldse jõuda.

Sigal rääkis, et kuna saneerimisseadus ei ole piisavalt selge ja detailne, on ka vaidlused keerulised ja kestavad pikalt. Ettevõte ei ole vaidluse lõpuni kindel, kas kava jääb kehtima ning seetõttu on firmal raske plaane teha, samuti elavad võlausaldajad pimeduses. Sigali sõnul pole seega kummaline, kui mittekehtiva kava täitmist välditakse.

"Samas näeme mõnikord pahatahtlikke saneerimisi, mille siht on venitamine. Sellistel juhtudel võib kava täitmise edasilükkamine teenida õigusvastast eesmärki," tõdes Sigal.

Vandeadvokaat Urmas Ustav vaatab ringkonnakohtu otsust sarnase nurga alt. Tema on üks neist, kes sama tingimust kavadesse kirjutab. "Seda on praktikas korduvalt ette tulnud, sealhulgas mu enda praktikas saneerimisnõustajana," ütles ta.

Ustava sõnul tegutseb saneeritav ettevõtja kava kinnitamise määruse jõustumiseni maa ja taeva vahel. Kava jõustumisest võivad aga sõltuda firma tarnetingimused ja muu, põhjendas ta tingimuse vajalikkust.

 

Saneerimisnõustaja Veikko Toomere tehingust ei teadnud, kuigi Riito pidanuks nõusolekut küsima, kui tegu pole igapäevase majandustegevusega. Peale selle läks suur osa Riito käibest Eviko Ehitusse, endisesse Sand Ehitusse.

Saneerimisele minnes pidid Riito põhivara moodustama kinnisvarainvesteeringud, mis kuulusid firmale Landstone, mille omanik oli aasta lõpuni Toomas Tromp. Ajaks, kui ringkonnakohus selgitusi küsis, olid kolm kinnisasja kõigi õiguste ja kohustustega läinud firmale Storehouse, mille omanike ringis on Alvar Ild ja Indrek Toome.

Trompi sõnul polnud tegu kantimisega, kuid põhjalikumaks ta vastustes ei läinud. "Tõele ei vasta väited saneeritava firma varadega tehtud ebaseaduslikest käsundustehingutest," ütles ta. "Küll aga osutusid ehituse peatöövõtule keskendunud firma eduka majandamise tegelikud võimalused saneerimise tingimustes meie kavandatust oluliselt erinevaks ja keerukamaks."  

Riitot saneerinud Veikko Toomere sõnul peab ettevõtja saneerimisnõustajat teavitama enda, mitte teiste äriühingute tehingutest.

"Arvata võib, et nii öeldakse. Kui aga Riito ise avaldab, et tema bilansis moodustuvad varad teisele isikule kuuluvate kinnistute osas tehtud investeeringutest, siis on päris raske öelda, et need ei seostu temaga," kostis võlausaldajate esindaja Kalle-Kaspar Sepper ja lisas, et kohtu otsuses olid fookuses just Landstone'i kinnisasjad.

Saneerimisnõustajana tegutsev Urmas Ustav ei varja kriitikat Toomere suunas. "Olen omajagu hämmingus hea kolleegi optimismist kirjeldatud ühingu saneeritavuse kohta," lausus ta. "Nõustun ringkonnakohtu kriitikaga saneerimise võimalikkuses olukorras, kus varade ja äritegevuse paralleelühingusse üleviimise, maakeeli kantimises just palju kahtlust ei jää."

"Üldistatult ütleksin, et saneerimisnõustaja peab alati suutma evida selgroogu ning vältima võlgniku mängukanniks muutumist. Vastutab ju saneerimisnõustaja isiklikult ja mitte üksnes varaliselt, vaid ka oma renomeega," lisas Ustav.

Toomere kostis, et Ustaval ei ole piisavalt infot selliste järelduste tegemiseks. "Ma ei ole küll kindel, kui hästi hea kolleeg kaasuse asjaolusid teab. Üldistatult pinnapealsete andmete alusel tagantjärele hinnangute andmine on pigem märk edevusest kui professionaalsusest."

Toomere selgitas, et saneerimisnõustajat ei saa samastada saneeritava firmaga ja nõustajal ei ole õigust ettevõtja juhtimisotsustesse sekkuda, vaid ta peab aitama firmal ja võlausaldajatel kompromissi leida.

 

"Riito saneerimismenetlus oli väga raske ja töömahukas. Menetluses osales kokku ligi 170 võlausaldajat. Kõigil oli rääkida oma emotsionaalne lugu. Igapäevaselt tuli suhelda kümnete võlausaldajatega. Suunasin kõik jõupingutused sellele, et võlausaldajad enda raha võimalikult suures mahus kätte saaks. Siiski ei saa saneerimisnõustaja ettevõttele raha nii-öelda juurde tekitada," rääkis Toomere.

Ringkonnakohus tahtis Riitolt maksejõuetuse hindamiseks bilansi esitamist, kuid Riito keeldus, põhjendades, et ei pea vajalikuks majandusaasta jooksul vahebilansside koostamist. Ringkonnakohtu sõnul oli põhjendus vastuoluline, sest Riito ise lisas ülemöödunud aastal saneerimisavaldusele vahebilansi, et "avada ettevõtte majanduslikku seisundit".

Lisaks süüdistas Riito, et saneerimiskava kinnitamismääruse edasikaebamine tekitas koostööpartnerites ja finantsinstitutsioonides ebakindlust. Kohus märkis aga, et etteheide kaebuse esitajatele on põhjendamatu ning otsustas, et Riito ei saa saneerimisega hakkama, kuna firma käive on märgatavalt vähenenud ja rahavooge selgitavate andmete mitteesitamine on selge ohumärk.

Ringkonnakohus tahtis Riito maksejõuetuse hindamiseks ettevõttelt bilansi esitamist, kuid Riito keeldus, põhjendades, et ei pea vajalikuks majandusaasta jooksul vahebilansi koostamist. Ringkonnakohtu sõnul oli põhjendus vastuoluline, sest Riito ise lisas ülemöödunud aastal saneerimisavaldusele vahebilansi, et „avada ettevõtte majanduslikku seisundit“.

Lisaks süüdistas Riito, et saneerimiskava kinnitamismääruse edasikaebamine on tekitanud ebakindluse koostööpartnerites ja finantsinstitutsioonides. Kohus märkis aga, et etteheide kaebuse esitajatele on põhjendamatu ning otsustas, et Riito ei saa saneerimisega hakkama, kuna firma käive on märgatavalt vähenenud ja rahavooge selgitavate andmete esitamata jätmine on selge ohu märk.

Peale selle otsustas kohus vähendada saneerimisnõustaja tasu. Kui Toomere küsis töö eest üle 34 000 euro, siis kohus tõmbas selle 10 000 euro peale. Kohtu seisukoha järgi oli suur osa Toomere tööst ebavajalik ja põhjendamatu, samuti polnud vaja abiks võtta kõrgepalgalisi juriste.