- OMX Baltic−0,04%297,24
- OMX Riga0,33%919,57
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 219,34
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 1001,08%9 288,14
- Nikkei 225−0,63%42 620,35
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,73
- OMX Baltic−0,04%297,24
- OMX Riga0,33%919,57
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 219,34
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 1001,08%9 288,14
- Nikkei 225−0,63%42 620,35
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,73
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eksport kasvu ootel
Eelmise aasta novembris jätkus majandususalduse tõus nii euroalal kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Ministeeriumi kinnitusel tõusis kuuga märgatavalt ka Eesti olulisemate kaubanduspartnerite Rootsi ja Soome majandususaldus, ent selle mõju ei ole veel jõudnud Eesti ekspordinäitajatesse. Hästi ei lähe endiselt Venemaa majandusel ning eksport sinna oli taas tugevas languses.
Samas oli 2012. aasta novembris ekspordimaht rekordiline, see andis ette kõrge võrdlusbaasi, mida on praeguses majanduskliimas raske ületada.
Statistikaameti andmetel kahanes eksport mullu novembris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9 protsenti, ent import jäi aastatagusele tasemele. Hindade mõju arvestades oli ekspordi langus 7 protsenti ja ka import kahanes 1 protsendi võrra, sest ekspordihinnad langesid aastaga 1,5 protsenti ja impordihinnad tõusid 1,2 protsenti.
Novembris mõjutasid ekspordi langust aastases võrdluses enim keemiatoodete ning masinate ja seadmete väljavedu, kahanedes vastavalt 30 ja 20 protsenti. Esimeses kaubagrupis oli suurim kukkumine orgaaniliste kemikaalide ekspordil. Seadmetest suurima osatähtsusega mobiilsideseadmete müük välisturule kahanes veerandi võrra, aga oluliselt suurem langus oli vahelduvvoolugeneraatorite ekspordil, mille taga võib olla tellimuste volatiilsus kuude lõikes. Kuigi eksport kahanes aastaga paljude kaubagruppide lõikes, näitas transpordivahendite, puidu ja puitoodete, loomsete toodete ning ehitusmaterjalide väljavedu tugevat kasvu (10–18%).
Impordi väikest kasvu toetasid rohkem olulisematest kaubagruppidest transpordivahendid ja mineraalsed tooted. Sarnaselt ekspordile aga kahanes enam masinate ja seadmete ning keemiatoodete sissevedu.
Mullu novembris olid ekspordi ja impordi mahud väiksemad ka eelnevast kuust, kahanedes vastavalt 4 ja 6 protsenti. Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 0,1 miljardit eurot, mis oli ligi 30% väiksem kui oktoobris. 2012. aasta novembris oli bilanss 10 miljoni euroga ülejäägis.
Detsembris võivad prognooside kohaselt kaubavahetuse mahud eelmise kuuga võrreldes taas kahaneda, mille üheks põhjuseks on sesoonsed tegurid ehk pikad jõulupühad. Samas eelmise aasta võrdlusbaas on küllaltki madal, mistõttu võib aastases võrdluses jääda tulemus samale tasemele. Eesti Konjunktuuriinstituudi detsembri uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused eksporttellimuste suhtes olid pessimistlikumad kui eelneval kuul. Vaid 8,4 protsenti nendest prognoosis tavapärasest suuremaid tellimusi, 59,4 protsendil jäid tellimused tavalisele tasemele ning 32,2 protsenti ootasid tellimuste kahanemist.
Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal paranes detsembris majandususaldus juba kaheksandat kuud järjest. EL-i majandususaldusindeks oli detsembris 103,5 (tõus kuuga 1,4 punkti) ning euroala indeks jõudis esmakordselt pärast 2011. aasta juulit 100-ni, tõustes kuuga 1,6 punkti. Ka Eesti oluliste ekspordipartnerite majandususaldusindeks jätkas tõusujoonel: Rootsi – 108,3 (+0,5 punkti); Läti – 104,8 (+0,4); Leedu – 103,8 (+1,5) ja Soome – 96,9 (+2,4).
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Suur eeskuju on Oleg Gross
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele