Hiina varipanganduse mull jõudmas lõhkemise äärele

Pangad on andnud laenu kohalike omavalitsuste ehitusprojektideks. Peking ehk keskvalitsus sekkus ja nõudis pankadelt, et need koristaksid bilansist riskantsed laenud. Pangad müüvad need laenud usaldusühingule ja usaldusühing pakendab need. Pank müüb pakendatud laenud jaeinvestoritele varahadustoodetena ja väikeinvestorid ostavad neid. Raha läheb tagasi panka.

Selliste skeemide probleem on, et üha enam nõutakse laenude tagasimakseid olukorras, kus valitseb liigne tootmisvõimsus ja kahjumlikud investeeringud. Kuna laenude teenindamiseks ei suudeta genereerida rahavoogu, pöördutakse varipanganduse poole krediidi hankimisel ja selleks, et vältida maksevõimetust. Seetõttu on ZeroHedge’i hinnagul varipanganduse sektori osakaal Hiinas konservatiivselt hinnates 20-30% SKPst. Kardetakse, et Hiina keskpank alahindab likviiduse piiramise mõju. Paljud Hiina laenuvõtjad on üksteise võlga garanteerinud ja isegi väheste laenajate probleemid võivad viia maksejõuetuse kaardimajakese kokkuvarisemiseni.

Kõnealuse "Krediit on sama hea kui kuld 1" maht on 3 miljardit jüaani. Hiina suurpanga ICBC Shaanxi kontor turustas sellist instrumenti umbes 700 investorile. Rahavoog peaks tulema viiest söekaevandusest, millest kolme tegevus on peatatud ja kahele ei ole isegi antud kaevandusluba. Skeemi taga on Wangi perekond. Pinyand Wang on arreteeritud seoses illegaalse raha kaasamisega.

ICBC teatas, et ei ole mitte midagi valesti teinud ega kavatse kahjumeid kanda. Ka võiks oodata, et kohalik omavalitsus tuleb päästma, kuid kui peategelane on kinnimajas, ei pruugi see olla nii lihtne.

Minimaalne investeering CEQ1 oli 3 miljonit jüaani ehk umbes 75kordne SKP inimese kohta. Kui maksejõuetust tahetakse kasutada hoiatuse andmiseks varipangandusse investeerinutele, on see väga hea sihtmärk, kuna nii väheste kahju kannatanute näol ei ole vaja karta demonstratsioone kohaliku omavalitsuse asutuste ees.

Bank of America kirjutas, et ei saa välistada, et asjasse puutuvad osapooled püüavad maksejõuetuse vältimiseks leida lahendust. Kui aga päästmine toimub, saadab see küllalt kaheldava väärtusega tugeva signaali investoritele – halvima kvaliteediga investeering on ostmist väärt.