Swedbank on ooteseisundis

„Pankade jaoks oli lõppenud aasta keerulise turureaalsusega kohanemise aasta: õppisime elama ülimadalas intressikeskkonnas, otsides sisemisi võimalusi efektiivsuse suurendamiseks. Et efektiivsust kasvatada, koondasime kõigi kolme Balti riigi arendusprotsessid ühtse juhtimise alla - siinsete turgude suurust arvestades on mõistlikum tegeleda tootearendusega ühes kohas kolme asemel. Tänu ellu viidud muutustele saavutasime aasta teises pooles oma harjumuspärase efektiivsuse ja jõudsime alla 40% kulu-tulu suhteni.

Teiseks nii möödunud kui alanud aastat iseloomustavaks teemaks on klientide käitumisest juhitud muutused panga kanalites. Tänaseks on Swedbankil üle Eesti 8 kontorit, kus sularahatehinguid saab teha ainult automaatides, kuna nii kaardimaksete osakaal kui pangatehingute kolimine elektroonilistesse kanalitesse kiirenevad. Seda näitab kõige paremini mobiilipanga ülikiire areng – kui vaid poolteist aasta tagasi ületasid Swedbanki mobiiliäpi vahedusel tehtavad maksed esmakordselt kontoris sooritatud makseid, siis tänaseks on vahe kolmekordne ning mobiiliäpil igakuiseid kasutajaid 65 000 ehk kaks korda enam kui aasta tagasi,“ lausus Perens.

Laenud ja hoiused

Laenumaht kasvas aastaga 1,6% ja laenuportfell ulatus 6113 miljoni euroni.

Hoiused kasvasid 2013. aastal võrreldes eelmise aastaga 5,7%. 2013. aasta hoiuste kogumaht ulatus 5 678 miljoni euroni. Laenude ja hoiuste suhe langes aastaga 112%-lt 108%-le.

Krediidikvaliteet

Laenukahjude eraldised vähenesid 2013. aastal 30,6 miljonit eurot võrreldes 2012. aasta 39,5 miljoni euroga (vähenemine aasta arvestuses 23%). Laenukahjud vähenesid kõigis segmentides. Probleemsete laenude maht vähenes kogu aasta jooksul ning oli 150 miljonit eurot (2012. aastal 254 miljonit eurot). Vähenemise põhjuseks olid amortisatsioon ja laenude mahakandmised, samuti laenude paranenud kvaliteet. Uute probleemsete laenude lisandumine vähenes. Krediidikvaliteet paranes tänu uute madala riskiga laenude järk-järgulisele kasvule.

Tulud ja kulud