Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna-Helsingi tunneliprojekti tegi esimese sammu

    Täna kuulutati välja Tallinna-Helsingi püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringu hange. Tegu on esimese teadusliku sammuga kaua räägitud ulmeprojekti realiseerimiseks, ütles Harju maavanem Ülle Rajasalu.

    Tallinn, Helsingi ning Harju maavalitsus kuulutasid ühisprojektis Talsinkifix täna välja kahe pealinna vahelise püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringu hanke. Eeluuringu eesmärgiks on anda esialgne hinnang küsimustele, kas ja millistel tingimustel on püsiühendus otstarbekas luua. Hanke maksumus on 100 000 eurot, millest 85 protsenti tasuks Euroopa Liit. Tallinn investeerib hankesse 4005, Helsingi 6597 ja Harju maavalitsus 4089 eurot. Hankesse panustab 300 eurot ka Taani arengufond Fonden Femern Belt Development.
    Harju maavanema Ülle Rajasalu sõnul on Tallinna-Helsingi püsiühendusest kaua räägitud, kuid siiani pole tehtud ühtegi teaduslikku uuringut, mis selgitaks välja, kas projekt üldse ongi reaalselt tehtav ja sotsiaal-majanduslikult põhjendatav. Rajasalu lisas, et kui kunagi lähebki tunneli või silla ehitamiseks, seotaks projekt kindlasti ka Rail Balticu raudteeühendusega, mis praeguste plaanide järgi peaks valmima aastaks 2024. „Teisiti polekski võimalik,“ ütles Rajasalu. „Ka Soome tahab oma saareriigi staatusest pääseda. Nende areng ei ole seotud põhja, lääne või idaga, vaid ainult lõunaga. Soomlased on väga huvitatud Rail Balticust,“ lisas ta.
    Ühendus tuleb
    Rajasalu sõnul ei ole praegu veel tunneli, silla või nende kahe ühenduse ehitamiseks veel tehnoloogiatki, ent loodetavasti areneb see piisavalt kiiresti. Tema sõnul tuleb ühel hetkel püsiühendus kahe pealinna vahele niikuinii, kulugu selleks kasvõi paarkümmend aastat. „Kui me praegu neid alguse samme ei tee, siis ei tulegi seda kunagi,“ ütles Rajasalu.
    Rajasalu lisas, et ka la Manche'i tunnel Inglismaa ja Prantsusmaa vahel kõlas paljudele alguses utoopiana. „Kaks kümnendit hiljem on projekt ennast aga ära tasunud ja on tulutoov ettevõte,“ ütles ta, lisades, et kindlasti tasuks tulevikus ka Tallinna-Helsingi püsiühenduse loomine end rahaliselt.
    Tallinna linnasekretär Toomas Sepp on kindel, et ühendus pealinnade vahele ehitatakse. Tema sõnul saavad sellised suured projektid olla ainult avaliku sektori eestvedamisel. „Võime võrrelda enda tunnelit la Manche'iga, kuid meie elanikkonda ja veostemahtu arvestades on Tallinna-Helsingi tunneli äratasumise küsimused hoopis teises mastaabis,“ märkis ta. „Tasuvusuuring kindlasti näitab, kui palju peaksid riigid ja omavalitsused peale maksma, et projekti käsile saaks võtta.“
    Hind on suurim küsimus
    Soome transpordiagentuuri esindaja Juhani Tervola märkis, et projekti tasuvuse üle võibki juurdlema jääda, keegi seda ennustada niikuinii ei saa. „Kui 20 aastat tagasi oleks keegi minult küsinud, mida arvan Rail Balticu ideest, siis ma oleksin naernud. Nüüd on see aga reaalsus,“ märkis ta. Trevola sõnul on suurimaks küsimuseks projekti maksuvus. „Kui ilmneb, et summa läheb liiga ulmeliseks, siis jääb asi katki,“ märkis ta. Tema sõnul tuleb aga rohkem mõelda kõikidele uutele võimalustele, mida püsiühendus võib luua.
    Harju maavalitsuse projektijuhi Kaarel Kose sõnul on tasuvusuuringu eeluuringu hanke esitamiseks aega 37 päeva hanke väljakuulutamise hetkest. Töödega loodetakse alustada juunis ja esimesi uuringutulemusi oodatakse juba septembriks. „Kui kõik läheb ootuspäraselt, saame järgmise aasta jaanuaris konkreetsetest tulemustest ja edasistest plaanidest rääkida,“ ütles Kose.
    Eestis on võimaliku tunneli alguspunktiks peetud Viimsit, kuid Soomes pole veel konkreetsest asupaigast räägitud. Helsingin Sanomat kirjutas, et Soomel on võimalikke lähtepunkte kolm:
    Porkkala, mis oleks kasulikuim kaubaveoksHelsingi kesklinn, mis on mugavaim reisijateleVuosaari, mis sobib mõlemale
    Tunneli pikkus oleks pisut üle 80 kilomeetri ja rongiga läbiks selle vahemaa umbes 45 minutiga.
    Helsingist Tallinna liigub aastas umbes 260 000 veoautot ja 7,5 miljonit reisijat. Kose sõnul liikles Tallinna-Helsingi vahel möödunud aastal 9,2 miljonit inimest.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.