26 september 2013

Tunnel Helsingisse tuleb enne Saaremaa silda

Küllap saab Helsingi-Tallinna tunnel kunagi ka olema. Usun, et enne, kui Saaremaa sild, pakub välja ettevõtja ja investor Jüri Mõis.

Täpsemalt - nende kahe linna vahele on põhimõtteliselt vaja ühendusteed. Kas see on nüüd sild või tunnel, pole nii oluline. Mulle tundub, et silda oleks lihtsam ja odavam ehitada, kuid sellest teavad rohkem juba geoloogid ja ehitusspetsialistid. Aga olgu siis tinglikult pealegi tunnel, mina kirjutaksin sellele igal juhul kahe käega alla.

Kõige olulisem on see, et Eesti pealinn asuks siis märksa suuremas linnastus, oleks osa kahemiljonilisest keskusest. Suur keskus on tänapäeval igasuguse arengu aluseks. Poole miljoni elanikuga keskus ei ole maailma mõistes kuigi suur.

Konverentsil Äriplaan 2014 Helsingi-Tallinna tunnelist rääkinud Joakim Helenius põhjendas väga selgelt, miks oleks vaja rohkem ja tihedamini neid kahte linna omavahel siduda. Seejuures tõi ta tabava näite Malmöst ja Kopenhaagenist. Käisin ise omal ajal Malmös ja imestasin, et linn on nii lähedal Kopenhaagenile, aga nii tagasihoidlikult arenenud. See oli enne, kui nende vahele sild ehitati, pärast selle valmimist läks kohe suur areng lahti.

Tunneli ehitamine ei peaks siiski olema Eesti arengu eesmärk. Eesmärk peab olema ikka jõukas kodanik, palju jõukaid kodanikke, mitte niivõrd tunnelit omav riik. Tunnel saab olla vaid eeldus või vahend jõukuse kasvuks siinkandis. Eeldus, et Tallinn saab maailmakaardile, ning Helsingi saab veel rohkem maailmakaardile, kui ta juba on. Mõlemale linnale tuleb see kasuks, täiesti kindlasti.

Küsimus on ka selles, mis on meile tähtsam – kas Rail Baltic või tunnel Helsingisse. Tunnel oleks põhimõtteliselt Eesti arengule tähtsam, aga uuele raudteele keskendumine on praegu praktilisem. Rail Balticut ei saa kõrvale heita, see on juba käegakatsutav, aga tunnel täna veel ei ole.

Tunneli võimalikku valmimisaega on muidugi raske ennustada. Tõenäoliselt  käivad tulevased tunneliehitajad praegu alles lasteaias. Aga usun, et Euroopa Liidu transpordiühenduste võrk jõuab kunagi nii kaugele, et lisaks lennukile saab Soomest ka auto ja rongiga otse Euroopasse sõita.

Rail Balticu puhul on praegu optimistlik prognoos, et aastal 2023 ehk kümne aasta pärast sõidame me sellel uuel raudteel Varssavi kaudu Berliini. Saame näha, aga põhimõtteliselt on meil seega veel 10 aastat mõtlemisaega, et tunneliga reaalselt tegutsema hakata.

Autor: Peep Talimaa, Jüri Mõis

Hetkel kuum