• OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic0,16%302,14
  • OMX Riga−0,25%892,9
  • OMX Tallinn0,00%2 066,58
  • OMX Vilnius0,22%1 197,53
  • S&P 5000,52%6 173,07
  • DOW 301%43 819,27
  • Nasdaq 0,52%20 273,46
  • FTSE 1000,72%8 798,91
  • Nikkei 2251,43%40 150,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 09.04.14, 17:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

NATO riikide kaitsekulud  langustrendis

Ajaleht Financial Times on avaldanud ülevaate, kuidas lääneriikide kaitsekulud on aasta aastalt valdavalt  vähenenud, samas kui Venemaa kaitsekulud on 2002. aastast 2012. aastaga võrreldes  kasvanud 90,8 miljardile dollarile ehk 126,1%.
Stockholmi Rahu-uuringute Instituudi SIPRI andmeil on samal ajavahemikul Euroopa suurriikidest Saksamaa vähendanud kaitsekulusid 2,9% 45,8 miljardile dollarile, Prantsusmaa 0,4% 58,9 miljardile dollarile, Itaalia 17,9% 34 miljardile dollarile, Hispaania 18,2% 11,5 miljardile dollarile. Vastuvoolu on läinud Suurbritannia, mis on kaitsekulusid suurendanud 12,4% 60,8 miljardile dollarile.
USA on kaitsekulusid suurendanud 49,9% 682,5 miljardile dollarile.
Balti riikidest on Eesti suurendanud kaitsekulusid 68,5% 0,4 miljardile dollarile, Läti ja Leedu vähendanud kulutusi vastavalt 9,1% ja 12,4% 0,3 miljardile ja 0,4 miljardile dollarile. Poola on kaitsekulusid tõstnud 48,9% 9,4 miljardile dollarile.

Artikkel jätkub pärast reklaami

NATO riikidest Norra on kaitsekulusid suurendanud 4,8% 7 miljardile dollarile, Türgi on kärpinud 11,6% 18,2 miljardile dollarile.
Osakaaluna SKPst moodustavad kaitsekulud 4,4% nii USA-l kui Venemaal. 28 NATO riigist moodustavad kaitsekulud vähemalt 2% SKPst vaid neljas riigis.
Financial Times lisab, et kehv on pilt ka siis, kui süveneda, kuhu see raha kulub. Ühel juhul läheb see tervelt 85% ulatuses palkadeks ja pensionideks, mitte varustuse soetamiseks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 18 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele