Dividend kätte maksuvabalt

Linnamäe tegevus on näide kavalast riikide­vahelisest skeemitamisest, millega rahvus­vaheliselt tegutsevad ettevõtjad saavad oma maksukoormuse madalaks mängida või isegi nulli viia. Seejuures ei tehta pealtnäha mitte midagi seadusevastast, sest ära kasutatakse lihtsalt erinevate riikide maksusüsteeme.

2011. aastal Eestis asuvast valdusfirmast MM Grupp OÜ omanikutuluna välja makstud 20 miljonit eurot on suurim Eestis eraisiku võetud dividendisumma, kuid ettevõtte aru­annet analüüsides näeme, et tulumaksukulu sellega ei kaasnenud.

Firma aruanne näitab küll maksukulu, kuid seda on tasunud gruppi kuuluvad Läti ja Leedu ettevõtted. Lõunanaabrite firmadelt küsitakse igal aastal kasumi pealt 15% tulumaksu. Eestis on tulumaksukohustus edasilükatav – 21% suurune maksu­määr rakendub alles kasumi jaotamisel. 20 miljoni pealt olnuks see 5,3 miljonit eurot, ent sellest saab edukalt mööda manööverdada.

Hollandi kaudu maksuvabaks. Linnamäe on aastaid tegutsenud Hollandis asuva valdusühingu MM Holdings B.V. kaudu, mis on Eesti valdusfirma MM Grupp tütarettevõte. Hollandi firma alla on koondatud ka Baltimaades ja Soomes tegutsev Magnumi ravimimüügi kontsern.

Dividendi maksis Linnamäe välja MM Grupi kaudu, kuid Eestisse jõudis raha läbi Hollandi firma. Eesti käsitleb Hollandist tulnud omaniku­tulu kui nn läbiminevat dividendi, mida siin ei maksustata. Seda tagab nii Hollandiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping kui ka ELi tasandil loodud nn ema-tütre direktiiv. Seega, kui maksad makse Hollandis, ei pea maksma Eestis.

Tegelikult ei pea aga ka Hollandis makse tasuma. Sealne maksusüsteem on lihtsalt nii üles ehitatud. Ettevõtetele kehtib küll sõltuvalt kasumi suurusest 20% või 25% suurune tulumaks, kuid mõne erisusega: maksu alla ei lähe teises riigis teenitud kasum. Samuti ei maksustata näiteks tütar­firma müügist saadud tulu.

Vabastuse saab kinnisvarafirma. Et sellist maksuvabastust saada,  peab näitama, et osalus tütarfirmas on vähemalt 5% ja läbima mõne testi, näiteks “varade testi”.

Kui ettevõtte varad on selle järgi äritegevuses kasutatavad, on firma vabastuseks sobilik. Sellist vabastust tagavate varade hulka loetakse ka kinnisvarainvesteeringud: kui vähemalt pool ettevõtte varast on kinnisvara, on tingimus täidetud. Seetõttu eelistavad paljud kinnisvarainvestorid just Hollandit. Osa Magnumi kontsernist tegeleb samuti kinnisvarainvesteeringutega.

Kuna Linnamäe firmad tegutsevad peaasjalikult Eestis, tekib küsimus, kuidas raha Hollandisse viia? Kasumit pole Eesti ettevõte sinna välja maksnud, sellega oleks kaasnenud Eestis maksu­kohustus. Üldiselt liigub raha sel juhul siit välja laenuna või siis tehakse Hollandi firmasse kapitali sissemakse.

Kuidas täpselt Linnamäe raha Hollandisse liigutas, aruannetest ei selgu: näha on küll suuri grupisiseseid laenutehinguid, kuid muud märkimisväärset silma ei torka.

Muutis struktuuri. Samuti on võimalik, et dividendimakse on seotud MM Grupi all 2012. aastal toimunud struktuurimuutustega. Dividendi maksis Linnamäe Eestis välja 2011. aastal, kuid juba järgmisel aastal muutis ta ettevõtete struktuuri selliselt, et endise Hollandi ühingu Eesti tütarfirma ASi Magnum asemele tekkis uus Magnumi-nimeline ettevõte. Vana Magnum sai uueks nimeks ­Ecbatana ja selle uueks omanikuks sai müügitehingu kaudu Küprosel registreeritud ettevõte. Ecbatana juhatuses on praegu audiitorfirma PwC õigus­haru PwC Legal juht Karl Juhan Paadam.

Vana Magnum müüs samal ajal kõik oma tütarfirmad uuele ehk uus firma võttis kogu tegevuse üle. Uue Magnumi emaettevõtteks jäi see­sama Hollandis asuv MM Holdings B.V. Muu ­hulgas omab Linnamäe Hollandi kaudu ka osalust Postimeest välja­andvas ASis Eesti Meedia ja BNSis.

Süsteemi mõistab vaid kohalik. Linnamäe ei ole valmis teemat kuigi palju kommenteerima. Oma esimeses e-kirja teel saadetud vastuses selgitab ta küll pikalt topeltmaksustamise vältimise tehnilisi üksikasju, kuid maksukulu kohta midagi sisulist ei ütle.  Ta kinnitab siiski, et dividend pärines MM Holdingsilt, mis on Hollandi maksukohustuslane. “Hollandis makstava tulumaksusumma arvestamiseks peab Hollandi tütarühing igal aastal Hollandi maksuametile esitama tuludeklaratsiooni, mis on mitukümmend lehekülge pikk ning mida oskab täita ainult kohalik kvalifitseeritud maksu­spet­sialist,” selgitab ta.

Teises vastuses kirjeldab ta MM Holdingsit kui tavapärast Hollandi firmat, mis on kohustatud kasumilt igal aastal maksu tasuma. “Ta pole tulumaksust vabastatud, nagu näiteks mõned fondid vmt,” ütleb ta ja tunnistab, et ei oskagi seda päris detailselt kommenteerida. “Ma arvan, et kindlasti kasutab MM Holdings B.V. oma tuludeklaratsioonis kõiki seaduses ette nähtud raamatupidamiskasumi suurendamisi ja vähendamisi,” märgib ta.

Vastustest jääb selgusetuks, kas ja kui palju tulumaksu on Linnamäe firma Hollandi riigile aastate jooksul tasunud. Kogu grupi emaettevõtte ehk MM Grupi konsolideeritud aruandluse järgi pole seda üldse tehtud.

Maksuamet lõi töörühma

Eesti maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi kinnitab, et skeemid, millega rahvusvaheliselt tegutsevad firmad oma maksukoormust alandavad, on neile tuttavad.

Raha võib Eestist välja liigutada, kasutades turutingimustele mittevastavaid hindu ja siirdades seeläbi kasumi ühest firmast või riigist teise. Antakse laene, mida tegelikult tagasi ei soovita, või võetakse emaettevõttelt mittevajalikku laenu ja viiakse kasum välja intressina. Samamoodi ühendatakse ja jagatakse firmasid eesmärgiga viia ühte äriühingusse tehtud sissemaksed teise.

“Mis puudutab maksu- ja tolliameti tegevust, on üheks lahenduseks kindlasti suunatud kontrolltegevus,” ütleb Liivamägi. Iga juhtumit tuleb maksuametnikel eraldi analüüsida.

Seetõttu loodi aasta alguses maksuametis eraldi töörühm, kelle ülesanne on kasumi jagamiselt tulumaksu maksmise kontrollimine. “Ehk nende samade skeemide lahtiharutamine ja kui ilmneb maksudest kõrvalehoidumine, siis maksu määramine,” lisab Liivamägi.

Praeguseks on vastloodud töörühmal juba mitu kontrolli pooleli.

Maksuadvokaat: optimeerimine on OK. Maksuasjatundjast vandeadvokaat Marko Saag ei näe rahvusvaheliste skeemide kasutamises midagi eri­pärast. “Ma ei näe siin eetilist probleemi. Euroopa Liidus on isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Miski ei keela mul vaadata, et mu maksu­kulu oleks madalam. Struktureerimine maksude eesmärgil on OK,” selgitab ta.

Ta toob näiteks mitu kohtuotsust nii Eestist kui ka Euroopast, kus seda küsimust on käsitletud ja otsustatud just ettevõtja kasuks. Eestis on näiteks tuntuim lahend Sylvesteri kaasus, kus riigikohus kirjutas sõna-sõnalt, et kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb kõrgem maksukoormus.

Siiski teeb Saag vahe sisse kunstliku struktuuri loomise ja algselt planeeritud struktuuri vahele.

“Keelatud on kunstlike skeemide tekitamine. Kunstlik oleks struktuuri muuta näiteks vahetult enne oma äri müüki, et siis maksude pealt võita,” lisab ta.

Kasum välja laenuna

Rahvusvahelised ettevõtted võivad kasumit Eestist välja viia ka siinselt tütarfirmalt laenu võttes. Kui heita pilk Eesti 25 suurema käibega ettevõtte aruandlusse, siis näeme, et peaasjalikult välisomanikele kuuluvad firmad on usinad grupi­sisesed laenajad. Nende nõuded emafirmadele ja teistele seotud osapooltele ulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse. Maksuspetsialisti hinnangul võivad sellised laenud tähendada aga varjatud kasumi jaotamist.

Audiitorfirma Deloitte maksu- ja juriidiliste teenuste juht Mait Riikjärv ütleb, et seesuguste laenude tõttu saamata jäänud tulumaks võib ulatuda enam kui 100 miljoni euroni. “Kui võtta vaid mõned suuremad kaasused, siis ainuüksi nende põhjal ulatub selliste laenude summa kindlasti üle 100 miljoni euro. Seega räägime vähemalt kümnetest miljonitest eurodest tulumaksurahast. Kui võtta arvesse ka paljud väiksemad juhtumid, siis pole välistatud, et n-ö saamata jäänud tulumaks ulatub üle 100 miljoni euro,” räägib Riikjärv.

Kedagi konkreetset ta nimetada ei soovi, sest tegemist võib sama hästi olla nende praeguse, endise või tulevase kliendiga. “Äriregistri andmed on avalikud, sealsete aastaaruannete põhjal on igaühel võimalik uurida, kas ühe või teise äriühingu puhul võib olla tegemist samasuguse juhtumiga,” lisab ta.

Tõepoolest – Eestis tegutsevaid firmasid, kel  ulatuvad grupisiseste nõuete summad sadadesse miljonitesse, ei pea tikutulega taga otsima. Nende seas on ka näiteks suuremad pangad – Swedbank ja SEB.

Pangad: hoiustame likviidsusvaru. Swedbanki finantsjuht Heiki Raadik ütleb aga, et pank ei tunne end sellest teemast kuidagi puudutatuna. “Swed­bank ei ole teenitud kasumit kunagi ilma makse tasumata Eestist välja liigutanud ei emaettevõttele laenates ega muid vahendeid kasutades. Kui oleme siinselt kasumilt dividendi maksnud, on sellelt tasutud alati ka tulumaks,” ütleb ta.

Pank alustas mullu tõepoolest dividendide võtmist Eestist. “Tänavu võeti vastu dividendipoliitika Balti riikide kohta, mille kohaselt maksame edaspidi 60% siin teenitud kasumist dividendidena välja ja tasume sellelt ka tulumaksu,” lisab Raadik. Samal ajal oli 2012. aasta lõpus Eesti tütarpanga nõue emapanga vastu 676 miljonit eurot, aasta varem oli see summa 1,36 miljardit. Raadik selgitab, et tegemist on likviidsete vahendite paigutamisega lühiajalisele hoiusele. “Ehk meie paigutame raha hoiusena Swedbank ABsse ja nemad paigutavad selle edasi,” selgitab ta.

SEB nõuded Rootsi emapangale on veidi väiksemad – 2011. aastal olid need 406,3 miljonit eurot, aasta hiljem 244,5 miljonit. Dividende SEB Eestist maksnud ei ole. SEB kohalik juht Riho Unt räägib sisult sama – raha hoiustatakse emapangas. “Igapäevast likviidsusvaru hoiab SEB Pank suures osas emaettevõtte kontol, sest pankadevahelise raha­turu intressid on kõrgemad kui Eesti Pangas,” ütleb ta. Unt lisab, et tõenäoliselt hakkab ka SEB Eestist dividendi võtma.

Eesti ekspordiveduri Ericsson Eesti grupisisesed nõuded ulatusid 2012. aasta lõpus 205,8 miljoni euroni. Samal ajal oli firmal jaotamata kasumit kogunenud 116,4 miljonit eurot.

Ericssoni pressiesindaja Milla Nummenpää sõnul on grupisiseste nõuete näol tegemist igapäevase äritegevusega: Ericsson Eesti teeb tehinguid peamiselt teiste gruppi kuuluvate ettevõtetega, sealt ka suured nõuded. Nummenpää toob eraldi välja, et 2012. aasta aruandes on kajastatud ka 75 miljoni euro suurune laen Ericsson AB-lt, millega siinset tegevust finantseeriti. 2012. aasta lõpus määras Ericsson Eesti aga 50 miljoni euro ulatuses dividendi, kuid pressiesindaja ei täpsusta, millises ulatuses mullu väljamakseid tehti.

Ettevõtted: tavapärane äritegevus. Seda, et tegemist on grupisisesest tavapärasest äritegevusest tulenevate nõuetega, toovad välja ka teised. Kaablitootja PKC Eesti AS nõuded teiste Helsingi börsil noteeritud PKC Groupi ettevõtete vastu olid 2012. aasta lõpus 12,6 miljonit eurot. Dividende PKC Eestist võtnud pole. PKC Groupi finantsjuht Juha Torniainen ütleb, et tegemist on tavapärase äritegevusega. “Neil nõuetel on tavapärased maksetingimused ja need pole laenud. See ei vii kasumit kuhugi,” sõnab ta ja lisab, et seni pole grupil olnud  tarvidust Eestist dividendi võtta.

Laenud kasumiga sama suured. Veel ühe näitena võib tuua keemiatööstuse esindaja, Austria Henkelile kuuluva ASi Henkel Makroflex. Nende puhul torkab silma, et nõuded teiste grupi ettevõtete vastu on 69,2 miljonit eurot, samal ajal kui siin teenitud jaotamata kasum on 69,4 miljonit eurot. Dividende firma maksnud ei ole.

Henkeli kohaliku juhi Sire Aali sõnul ei ole dividendipoliitika ega vabade vahendite paigutamine siinse juhtkonna pädevuses. “Oleme jälginud, et antud laenud oleksid õiglase intressiga ning turvalised, seda on hinnanud ka meie audiitor,” ütleb ta.

Veel üks tuttav firma, Soome HK Scani gruppi kuuluv AS Rakvere Lihakombinaat pole samuti dividende maksnud. Nemad on aga aastaid üleval hoidnud HK Scanile laenuna antud 9 miljonit ­eurot. 2012. aastal lisandus sellele veel 3,5 miljonit.

See ei ole sugugi lõplik loetelu ja ettevõtteid, millel on miljonitesse eurodesse ulatuvaid grupisiseseid nõudeid, on Eestis veel palju.

Riikjärve sõnul võib grupisiseseid laene hoida üleval tähtajatult. “Tegemist on tulumaksukohustuse edasilükkamisega, mis võib toimuda sisuliselt aegade lõpuni,” sõnab ta.

Maailm võitleb skeemidega

Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu lehel on video, mis algab väikese tüdruku sünnipäeva tähistamisega. Mõruks teeb tütarlapse meele see, et lauale toodud sünnipäevatordist on priske lõik puudu. Euroopa kontekstis sümboliseerib tort maksutulu ja kaotsi läinud osa triljonit eurot, mis maksudest hoidumise ja maksupettuste tõttu saamata jääb. Triljon eurot moodustab umbes 7,7 protsenti kogu Euroopa Liidu SKPst.

Kui maksupettused on asja üks pool, siis teisalt on nii Euroopas kui ka kogu maailmas pinnuks silmas näiteks sellised riikideülesed gigandid nagu Google, Apple, Starbucks, kes on aastaid oma maksukoormust rahvusvahelise skeemitamisega madalal hoidnud. Teenitud kasum viiakse näiteks Iirimaa, Hollandi ja Luksemburgi kaudu mõnda maksuparadiisi ning riikide tuludesse kandub pisku. Kogu skeemi iva on see, et suurfirmad on seni kasutanud Iirimaal kaht ettevõtet – üks teeb tööd, teisele kuulub intellektuaalne omand ja see on maksukohustuslane mõnes maksuparadiisis. Kogu kasum liigutatakse näiteks Hollandi kaudu just sinna teise Iiri ettevõttesse, mis tähendab, et maksukulu sisuliselt ei tekigi. 2015. aastast pannakse Iirimaa skeem aga kinni ja ettevõtted ei saa enam tegutseda Iirimaal ja olla maksukohustuslased mujal.

Eesti pluss: edasilükatav tulumaks

Üks asi, mis grupisisesele laenamisele selge piiri paneks, oleks ettevõtte tulumaksu kehtestamine.

Audiitorfirma Deloitte maksu- ja juriidiliste teenuste juht Mait Riikjärv seda aga ei toeta. “Kui väga kitsalt vaadata, siis jah, see hoiaks sellise laenamise ära. Samas oleks äriühingu tulumaksu kehtestamine teenitud kasumilt 21% või 20% määraga Eesti ettevõtluskeskkonna jaoks väga halva mõjuga,” märgib ta. “Iga-aastase äriühingu tulumaksu taaskehtestamine võiks olla mõeldav juhul, kui sellega kaasneksid ettevõtluskeskkonna jaoks ka mingid atraktiivsed küljed – eeskätt maksumäära oluline vähendamine, näiteks 10% peale, et olla konkurentsivõimeline. Ka sel juhul vajaks selline muudatus pikka ettevalmistust ja põhjalikku analüüsi,” lisab ta.

Praegune tulumaksusüsteem on tema sõnul ennast hästi ­õigustanud. “Sisuliselt on jaotamata kasumi mittemaksustamine praegu ainuke eelis, mis meil oma naaberriikidega võrreldes on,” ütleb ta. Ta toob näiteid ka naabrite juures toimuvast  – Soome on langetanud ettevõtte tulumaksu 20% peale, Lätis-Leedus on see 15%, kusjuures osaluse müügist saadud kasumilt kehtib ka maksuvabastus.

 

 

MM Grupp OÜ

Valdusfirma.Omanikud Margus Linnamäe 98%, Aare Kurist 2%.Tütarettevõtted müüvad ravimeid ja apteegikaupu, peavad apteeke, arendavad kinnisvara, pakuvad hooldus-, majutus- ja toitlustusteenuseid, tegelevad põllumajandusega ning loomasööda hulgimüügiga. Mullu sisenes Hollandis registreeritud MM Holdings B.V. kaudu meediaturule.Tulemused. 2011. aastal, kui 20 mln eurone dividend välja maksti, jäi 1 mln euroga kahjumisse. 2012. aastal kasum 5,8 mln eurot.

 

 

 

Ettevõtte tulumaks pärsiks majandust

Jürgen Ligi, rahandusministerPiiriüleseid skeeme, laenamist sealhulgas, kasutatakse kõikjal, aga maksuamet jälgib nende legaalsust. Laenamine jm tehingud peavad toimuma turuhinnaga.Kui palju Eestil tulumaksu saamata jääb, oleks minu poolt spekulatsioon, samas on selge, et Eesti tulumaksusüsteem toetab investeerimist ja maksude laekumist Eestis.Klassikaline tulumaksu­süsteem sunnib maksu maksma sõltumata firma enda rahavajadusest, ent maksude vältimise võimalused on seal üsna avarad. Meie süsteem on ettevõtete kapitalibaasi tugevdanud ja nüüd hakanud tootma dividende ja korralikult ka tulumaksu.Kindel on, et ettevõtte tulumaks on majandust enim pärssiv maks, mis pikas perspektiivis pärsib ka maksulaekumist. Süsteemi muutmine oleks majandusele halb uudis ja maksu firma rahavajadusest sõltumatu pidev kasseerimine ei too tingimata rohkem raha eelarvesse.