IT-ala välisspetsialist värbamisfirmalt

Ken Rohelaan 20. juuni 2014, 14:18

Info- ja kommunikatsioonisektori firma võib tellida uue töötaja Eestisse värbamisorganisatsioonilt, mis välismaalt otsides aitavad tööandja personaliosakonna jaoks säästa nii aega kui raha.

Seitse sellist organisatsiooni tutvustasid infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu seminaril IKT-ettevõtetele võimalusi välistöötajate otsimiseks ning nende integreerimiseks siinsesse keskkonda.

Mittetulundusühingu Aiesec partnerlussuhete juht Aiki Arro rõhutas, et nende ülesanne on pakkuda kuni 30aastast tööjõudu ja mõningail juhtudel ka vabatahtlikke. Aiesec värbab töötajad ning aitab neil integreeruda Eesti ühiskonda, pakkudes kuni 1,5aastast tugiprogrammi.

Arro sõnul tulevad nende IKT töötajad Ladina-Ameerikast, Lõuna- ja Kesk-Euroopast ning Rumeeniast, Poolast ja Türgist. Enamasti saabuvad sellest valdkonnast Eestisse kõrgharidusega noored, kellel võib olla ka lühiajaline töökogemus, kuid see pole eeldus. Aieseci esindaja sõnul on suur osa nende värvatavatest inimestest on-site töötajad, kes tegelevad tarkvaraga, aga mitte riistvaraga.

"Kui välismaalased tulevad Eestisse, siis nad enamasti räägivad inglise keelt ja klient tüüpiliselt räägib eesti keelt. Ta ei taha välismaalasega nii väga seotud olla," põhjendas Arro, miks Aieseci värvatavad välismaalased riistvaraga ei tegele.

1100 eurot palka. Arro sõnul on ühe töötaja saamiseks lepingutasu 640 eurot, mis jaguneb kaheks. Esimesed 320 eurot tuleb maksta inimese otsimiseks ning tasust teine pool, kui ta alustab Eestis töötamist. "Kui me tõesti inimest ei leia, siis te rahast ilma ei jää," ütles Arro.

Ta lisas, et samuti kehtib igakuine administreerimistasu 42 eurot, mis hakkab jooksma alates välismaalase töötamise algusest Eestis. Arro sõnul ootab nii Aiesec kui soovivad nende vahendatavad välismaalased, et brutopalk oleks kuus vähemalt 1100 eurot. "Teadvustame, et need inimesed ei ole viieaastase kogemusega ning nad tulevad siia kogemust saama, mitte raha teenima," selgitas ta.

Sarnaselt Aieseciga tegutsevad veel Expat Relocation OÜ ja MoveMyTalent OÜ, kes pole toodavatele välismaalastele seadnud vanusepiiri. Lisaks töötaja kogu paberimajandusele ja integreerumisele üritavad nad abistada ka välismaalase pere sisseelamisega. Kui Expat Relocation alustas tegevust mullu sügisel, siis MoveMyTalent on veelgi värskem tegija, olles aktiivne vaid loetud kuud.

Expat Relocationi partneri Martin Lääne sõnul keskendub tema ettevõte rohkem inimestele, kes on tulnud Eestisse oma professionaalse karjääri üht osa kogema, vahel isegi koos perega. Lääne lisab, et tööandjad pole alati kindlad, kas välismaalase palkamine on parim variant.

Expati esindaja lausus, et tema värbamisettevõte keskendub klišeelikult küll kliendipõhisusele, kuid tõi näite, kuidas aitas mullu isadepäeval upitada kliendile teisele korrusele suurt diivanit läbi väikese akna. "Klient oli "sillas", et tema diivan pühapäeval toodi ära. Me püüame teda aidata ka siis, kui tundub, et keegi teine ei saa seda teha," ütles Lään.

Pere tähtsus. Lääne sõnul on raskeim leida välismaalaste peredele haridustee jätkamise võimalusi. Tema sõnul vaadatakse tihti abikaasa ja laste eest hoolitsemist kõrvalt, kuid ühe raskuskohana tõuseb esile just hariduse küsimus. "Neil võib olla igav, neil võib olla soov end teostada. Me võtame nad ette, vaatame, mida neil vaja on ja mida me saaksime teha, et see inimene saaks kodust seda tuge, mida annab üks heatujuline eneseteostusest pakatav elukaaslane," ütles Lään.

MoveMyTalenti esindajate Laura Salu ja Kair Käsperi teatel on välismaalastel kerge taganeda töölepingust, kui nad ei tea, mida oodata. "Me aitame võtta neil pinge maha, et ta teaks, mis teda ees ootab. Me kaardistame tema vajadused - kas ta tuleb perega või üksi, millega tahab tegeleda ja kus elada," ütles Salu.

Tema sõnul on peamine põhjus, miks välistöötajad tihtipeale lähevad tagasi koduriiki, kodused pinged, mitte siinne töökeskkond. "Kui sul on kodus kaasa, kellel puudub väljund või sa ei ole rahul laste haridusega, siis halvimal juhul jäetakse üldse tulemata või mõnikord minnakse tagasi," ütles Salu.

Personalispetsialisti lisakulu. Salu esitas mõttekoha, mil määral tasub tööandjal ettevõtte ressurssi raisata, sest uus välismaalane, kes meeskonnaga liitub, pole enamusele firmadest igakuine, isegi mitte iga-aastane nähtus. Salu sõnul peab personalitöötaja siis end eraldi kurssi viima kõikide detailidega, kasvõi seaduste pisikeste muutustega. Samuti on ilmselt piiratud, kui kaugele saab kolleeg minna isiklikes küsimustes. "Kas personalitöötaja peaks kogu koormat ise kandma või tasuks kaaluda väljastpoolt ettevõtet kedagi, kes saaks välismaalasega tegeleda ka töövälistel tundidel," ütles Salu.

Tema hinnangul tahavad kõik tööandjad oma töötajatele pakkuda parimat töökeskkonda. Salu sõnul on personaalse toe andmine hea näide sellest, kuidas töötaja tunneb, et temast hoolitakse. "Ta tunneb end kindlalt, kui ta siia tuleb, ta jääb suure tõenäosusega teile pikemaks ajaks tööle ning väärtustab teid tööandjana," lausus MoveMyTalenti esindaja.

Salu kolleeg Käsper lisas, et mõni firma kasutab immigratsioonitoiminguiks õigusbüroode teenuseid, mis pole kuluefektiivne lahendus, kuna see ei ole nende põhitegevus. "Lõpuks sa maksad väga suurt tundide arvu, et ka nemad teeksid selle ettevõttesiseselt," ütles Käsper.

Elamisluba viieks aastaks. Avaliku sektorit esindas seminaril Euroopa Liidu riiklikest tööhõiveametitest koosnev Eures, mis on suures osas Euroopa Komisjonist rahastatav võrgustik, pakkudes tasuta teenust Eestis töötukassa alt. Euresi peaspetsialisti Kaire Cockeri sõnul pole nad ITK-valdkonna inimesi veel väga palju vahendanud, kuid sellegipoolest leidub ligi 400 potentsiaalset kandidaati. "Loomulikult pole kõik super-spetsialistid, kuid kindlasti on siin valikut," ütles Cocker. Tema sõnul on kandideerijate seas nii eri astmete juhte kui analüütikuid.

Euresi andmeil ei vaja ELi, Euroopa majanduspiirkonna riikide ega Šveitsi kodanikud Eestis töötamiseks tööluba - neil on õigus töötada samadel tingimustel nagu siinsetel kodanikel. Elamisõiguse saamiseks peavad nad end kolme kuu jooksul pärast Eestisse saabumist registreerima elukohajärgse omavalitsuse asutuses. Tähtajaline elamisõigus antakse välismaalastele kuni viieks aastaks.

ÜKS KÜSIMUS
Millise rahvusega töötajaid eelistatakse ja milliseid kardetakse?
Aiki Arro, Aiesec Eesti partnerlussuhete juht

"Kardetakse Lähis-Ida, India ja Aafrika töötajaid. Ma ei tea, kust on ettevõtted saanud kogemuse hindudega, aga mitmed on tõsimeeli öelnud, et nad ei taha India inimestega mingit koostööd teha. Kui olen küsinud ääri-veeri, mis seal juhtus, siis öeldakse, et kultuur ei sobi absoluutselt. Konkreetsemat põhjust ei ole ma saanud."

KOMMENTAAR
Kohanemine sõltub ka isiksusest
Merle Raamat, Skype Eesti personalispetsialist

"Kes ei kohane, ei kohane ka Lätist siin, vaid kipub kogu aeg Lätisse tagasi. Või tuleb selline, kes ütleb, et ta ei taha Austraalias olla. "Oh, seal on nii palav, mulle meeldib siin Eestis. Siin on nii ilus." Ärge seda kartke.
Inimesi on igasuguseid igas riigis. Mulle meeldib välismaalastega koos töötada. Ma arvan, et mu töö oleks väga igav, kui ma ei saaks sellises seltskonnas töötada."

LOETELU

Organisatsioonid, mis vahendavad töötajad välismaalt:

Aiesec Eesti - MTÜ, mis aitab Eesti ettevõtetel värvata välismaalt vähemalt juunior-tasemel arendajaid (kuni 30. a). Samuti tegeleb Eestis migratsiooni- ja elamisküsimustega.

CVO Recruitment - rahvusvahelise sihtotsinguga personalifirma, mis käivitas pilootprojekti Soomest IKT-valdkonna töötajate leidmiseks.

Eures - Euroopa riiklikest tööhõiveametitest koosnev võrgustik, mida rahastab Euroopa Komisjon. Eestis tegutseb tasuta teenusena töötukassa vahendusel.

Expat Relocation Estonia - aitab Eesti ettevõtetel värvata välismaalt töötajaid, kes soovivad tulla siia ka koos perega. Tegeleb ka töötaja perele vajalike probleemide lahendamisega, sh väljaspool tavapärast tööaega.

King's Choice - Ukraina IT-spetsialiste vahendav värbamisfirma, kelle kliendid on enamasti veebiteenuste firmad (nt mängutootjad).

MoveMyTalent - aitab Eesti ettevõtetel leida töötajaid välismaalt ning abistab immigratsioonitoimingutega ja igapäevaeluliste küsimustega.

Netcorp - pakub Poola tarkvaraarendajate ja IT-sektori tippspetsialistide tööjõurenti. Arendajaid ja muid spetsialiste saab rentida nii kliendi kontorisse Eestis kui Netcorpi arenduskeskusesse Poolas.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. June 2014, 08:52
Otsi:

Ava täpsem otsing