Eesti ekspordi kasvu vedas USA

Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ligi 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 148 miljonit eurot ehk 50 miljonit eurot väiksem kui eelmise aasta juulis.

Kõige enam eksporditi juulis Eestist elektriseadmeid (23% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (9%). Ekspordi suurenemist mulluse sama ajaga võrreldes mõjutasid oluliselt mineraalsete toodete (kasv 36 miljonit eurot), elektriseadmete (kasv 21 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (kasv 13 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim kahanes tekstiili ja tekstiiltoodete väljavedu.

Kõige rohkem imporditi juulis Eestisse elektriseadmeid (viiendik Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Enim kasvas eelmise aasta juuliga võrreldes elektriseadmete ja mineraalsete toodete sissevedu (vastavalt 25 ja 13 miljoni euro võrra). Enim kahanes transpordivahendite ja mehaaniliste masinate sissevedu.

Venemaa osakaal kahaneb

Ekspordi sihtriikide seas oli juulis esikohal Rootsi (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Läti (12%). Eksport Venemaale kukkus koguni 19 protsenti.

Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim, 34 miljoni euro võrra ehk 2,8 korda, suurenes mullu juuliga võrreldes eksport USA-sse, Lätti veeti kaupu 14 miljoni euro võrra ja Hollandisse 12 miljoni euro võrra rohkem. USA-sse ekspordis kasvas enim mineraalsete toodete (sh mootorkütus ja kütteõli) ja elektriseadmete (sh trafod, staatilised muundurid) ning Lätti ja Hollandisse ekspordis mineraalsete toodete (sh õli) väljavedu. Oluliselt (24 miljoni euro võrra) kahanes eksport Venemaale, kuhu viidi vähem põllumajandussaadusi ja toidukaupu (sh juust, kange alkohol) ning mehaanilisi masinaid (sh buldooserid, ekskavaatorid, kopplaadurid).

Kõige rohkem veeti juulis kaupu sisse Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%) ja Rootsist (11%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja mineraalseid tooteid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Eelmise aasta juuliga võrreldes kasvas kaupade sissevedu Saksamaalt, Soomest ja Venemaalt – igaühest 10 miljoni euro võrra.

Saksamaalt imporditi rohkem mineraalseid tooteid (sh mootorkütus), Soomest mineraalseid tooteid (sh mootorkütus) ja elektriseadmeid (sh telekommunikatsiooniseadmed) ning Venemaalt mineraalseid tooteid (sh õli, mootorkütus) ja metalli ja metalltooteid (sh lehtvaltstooted). Enim vähenes kaupade import Poolast (24 miljoni euro võrra) ja Suurbritanniast (13 miljoni euro võrra). Poolast kahanes enim transpordivahendite, Suurbritanniast mehaaniliste masinate sissevedu.

Võrreldes 2014. aasta juuniga kasvas eksport 1% ja import jäi samale tasemele.