SEB analüütiku Ruta Arumäe sõnul on väliskeskkonna riskid olnud suured juba viimased viis aastat, ainult et nüüd on need Venemaa ja Ukraina kriisi tõttu Eestile lähemale jõudnud kui kunagi varem. “Ebastabiilse Venemaa mõjud polegi enam niivõrd riskid, vaid reaalsed ohud – need ei jää tulemata. Me lihtsalt ei tea veel öelda, millised need mõjud on,” ütles Arumäe. Tema sõnul on võimalikke stsenaariume seinast seina – võib-olla piirdub mõju vaid toidutööstustoodangu ekspordi piirangutega, ent võib-olla lõpeb hoopis kõikide kaubandussidemete äralangemisega.

“Iga kriis loob uusi võimalusi. Ma ei kahtlegi, et Eesti toidutöösturid leiavad endale uued turud,” ütles ta ja lisas, et seda peaks tegema niikuinii, sest Venemaa olukord on üha hapumaks muutumas.

Arumäe lisas, et isegi kui juhtub kõige ebatõenäolisem stsenaarium ja Venemaa tõmbub Ukrainast tagasi, ei lähe enam miski maailma majanduses ega kaubandussuhetes nii nagu varem. “Läänemaailm on aru saanud, millised on Venemaa riskid,” märkis ta. Kuigi Arumäe sõnul unustataks riskid mõne aasta pärast taas ära, ei taastu ekspordimahud Venemaale enam kunagi täielikult.

Euroopa majandus vindub endiselt. Arumäe ütles, et Putin näeb nõrgas Euroopas võimalusi, et teostada juba kaua peetud plaane. Tema sõnul pole Euroopa endiselt kriisist korralikult välja tulnud ja tõenäoliselt vindub eurotsooni majandus veel väga kaua. Kuigi Euroopal on väiksem võlakoorem kui USA-l, on siinsed majandusnäitajad kehvemad, sest erinevalt Euroopast on USA suutnud oma majanduse kasvama panna. Samuti pole nii-öelda juurde trükitud raha Euroopat aidanud, sest seni on see läinud vaid aktsiaturgudele ega ole otsapidi majandusse tagasi jõudnud. Arumäe sõnul tuleneb see sellest, et Euroopas pole pangandusreformiga lõpuni mindud. “Euroopa võlg on suur ja uut nõudlust võla järele pole tekkinud. Kui see tekib, tekib ka inflatsioon. See aga võtab veel aega,” ütles Arumäe.

Ta lisas, et kuigi umbes kaks järgmist kvartalit võib oodata Euroopa majanduse paranemist, järgneb sellele siiski ka mõningane langus, mille toob kaasa Ukraina kriisi mõjude kohalejõudmine.

Karta tuleb Hiinat. LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul kujundavad Eesti majandusolukorda kriisid, mis alluvad meie kontrollile kas väga vähe või üldse mitte. Eurotsooni kriisi, Venemaa ebastabiilsuse ja Ukraina kriisi kõrval on sellised mõjud veel ka näiteks rahvastiku vananemine ja maailma iganenud majandusmudel, mis Vitsuri sõnul kohe kuidagi toimida ei taha.

“Me lihtsalt peame neid kriise tajuma ja püüdma nende kõrval kohaneda. Nende pärast ei tasu veel kirvest põõsasse visata ja öelda, et kõik on läbi – kuni tuumasõda pole, pole veel midagi läbi,” ütles ta.

Vitsur märkis, et kuigi Venemaa on sõjaliselt tugev, ei näe ta Eesti idanaabris üksinda võimekust muuta kogu maailma nägu. “Kui võrrelda Venemaa võimekust USA omaga, siis ma ei näe ühtegi võimalust, kuidas saaks Venemaa maailma­asjad segi ajada,” ütles ta. Tema arvates peaks silmas pidama hoopiski Hiinat, kellel on potentsiaali tulevikus kasvada suureks ohuks. “Kuigi praegu on Hiina veel sõjaliselt nõrgem kui Venemaa, siis tõenäoliselt on nad 20 aasta pärast juba võrdsed. See on asi, millega tuleks arvestada,” ütles ta.

Vitsur lisas, et tema arvates on Eesti kõige valulisem probleem rahvastiku vananemine. Selleks, et Eestist ei lahkuks liiga palju tööjõudu, on tema sõnul vaja luua korralikke töökohti. “Praeguses olukorras me enam jätkata ei saa,” ütles ta.

Kriis raputab mugavusest välja. Majandusteadlane Erik Terk ütles, et viimane kriis polnud piisavalt sügav, sest kuigi ettevõtted reageerisid sellele, ei muutnud nad oma ärimudeleid nii palju, kui võinuks. “Meie lohutus praegu on, et Vene kriis sunnib meid oma äritegevusi ümber sättima,” ütles ta, lisades, et sedasi kaotavad ettevõtted mugavustsooni, mis neid arengus tagasi hoiab. “Need ettevõtted, keda on varasemad ehmatused kriisi ajal mugavustsoonist välja ajanud, võidavad kindlasti,” ütles ta. “Võib-olla ütlevad ka praegused kannatajad hiljem, et oli isegi hea, et kriis neist üle käis.”

Terk ütles, et suure pauguga kriisi Euroopas tulemas pole, küll aga jookseb majanduskasv tõenäoliselt kinni. Peale toiduainetööstuse ja põllumajandussektori, kes langesid otseste Venemaa sanktsioonide mõju alla, kaotavad Tergi sõnul kriisis ka transpordi- ja kaubandusettevõtted. Mõningane kukkumine – mitte küll nii tugev kui eelmise kriisi ajal – tuleb ka ehituses ja kinnisvaras. “Suurele kukkumisele peaks eelnema ka buum, aga seda meil praegu pole,” ütles Terk.

Terk lisas, et edaspidi võib väikeettevõtetel krediidi saamisega probleeme tulla.

Kuigi Venemaa mängib peamiselt siiski Ukraina peale, mõjutab Tergi sõnul kriis Baltimaade üldist ärikliimat ja investeerimisaktiivsust, mis võib olla isegi suurema mõjuga kui sanktsioonidega seotud piirangud. “Nii võidakse Eestit näha ebastabiilse ja prognoositamatu piirkonnana, kuhu ei taheta enam investeerida,” ütles Terk.

Kriisist võidavad Terki sõnul ettevõtted, kes teenindavad militaarsektorit. Kriisist lõikab kasu ka teatud osa kõrgtehnoloogiasektorist, samuti need, kel õnnestub osta Venemaalt lahkuvaid talente ja kasutada sealt äraliikuvat kapitali. Ainuke mure on Terki sõnul see, et tõenäoliselt tahavad Venemaalt põgenejad piirist kaugemale saada.

 

Kriisiseminar

Ülemiste Citys toimus eile Mainori eestvedamisel kriisi­seminar, kus arutati, millised on Eesti majanduse väljavaated ümbritsevate ärevate arengute taustal.“Kriisiseminar – kas asjatu paanika või Eesti majanduse viimane võimalus” käsitles, milles seisnevad praegused suured välisriskid Eesti majandusele. Samuti arutati, mida toob Eestile kaubandussõja süvenemine ­Venemaaga ja võimaliku rahvusvahelise majanduse seisu halvenemine.