President Ilves märkis, et Ukraina rahuplaan saab olla edukas, kui Donetski ja Luganski oblastitest lahkuvad Venemaa sõjaväelased, Venemaa lõpetab relvastatud separatistide toetamise ning sulgeb piiri, mis peataks uute välisvõitlejate ja relvade pääsu konfliktipiirkonda.
„Me näeme praegu Ukraina konkreetseid samme lahingutegevuse lõpetamiseks, aga meil puudub kindlus, et Venemaa konflikti ühe osapoolena teeks sedasama,“ ütles Eesti riigipea.
Lisaks arutasid Riigikaitse Nõukogu liikmed NATO äsjalõppenud tippkohtumise otsuste mõju Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikale. Walesi tippkohtumise otsused olid Eestile soodsad ja tugevaks tunnustuseks meie senisele tegevuse riigikaitse korraldamisel.
Riigipea rõhutas, et liitlaste kohalolu Eestis on meie julgeolekule võtmetähtsusega ning valitsuse ja kaitseväe ülesanne on tagada vajalik taristu, mis arvestaks võimalusega võtta vastu ka täiendavaid liitlasüksusi.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher andis Riigikaitse Nõukogule ülevaate, milline on praegu olukord piiril nii valvetehnika kui ka personali osas. Ühiselt nõustuti, et piiri valvamisse ja kaitsmisse tuleb suunata täiendavaid investeeringuid.
Riigikaitse Nõukogu, mis arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi, on nõuandev organ Vabariigi Presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning kaitseväe juhataja.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!