Töövõimereform on indikaatoriks

Riigikogu uuel hooajal on sügisele kohaselt üks olulisim teema tuleva aasta riigieel­arve. Samas on eelarve menetlemine ikkagi üsna rutiinne tegevus.

Eile oli aga riigikogus esimesel lugemisel valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Ehk siis üks oluline osa kavandatavast töövõimereformist. Riigikogu töövõimet kui sellist võikski alanud hooajal pigem hinnata selle järgi, kas ja kuidas töövõimereformiga toime tullakse.

Taas (mitte)kaasamine. Peaministrile südamelähedase teema arutelu on seni jäänud silma peamiselt sellega, et jälle ei ole eelnõu väljatöötajad osapoolte kaasamisega pädevalt hakkama saanud. Või siis ei ole osapooled, eeskätt puuetega inimeste esindusorganisatsioonid, lihtsalt rahul n-ö standardkaasamisega ning soovivad, et nende seisukohtadega rohkem arvestataks.

Seda mitte või halvasti kaasamist oleme tõdenud paljude eelnõude juures.

Töövõimereformi puhul on aga selge, et kui puuetega inimesed saavutavadki endale sobiliku lahenduse, siis reformi õnnestumise võti on ikkagi eeskätt koostöös tööandjatega. Nii seadusi luues kui ka tegelikul töö(jõu)turul.