Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alexela pole rahul LNG-terminali võimaliku leppega

    Alexela Energia juht Marti Hääl.Foto: Andras Kralla

    LNG-terminali ehituse ettevalmistustöödega pikalt tegelenud Alexela Energia pole rahul Soome ja Eesti peaministrite võimaliku kokkuleppega terminali Soome ehitamiseks.

    Soome peaminister Alexander Stubb andis eelmisel nädalal Kauppalehtile mõista, et Soome ja Eesti vaheline vaidlus LNG-terminali asukoha üle leiab lahenduse lähinädalatel. ERRi teatel on Eesti peaminister Taavi Rõivas valmis loobuma LNG-terminali Eestisse rajamisest, kui see kiirendab gaasitoru väljaehitamist. "Toru tuleb ja kindlasti tuleb ka terminal. Soomele. Ja Eestile, väiksem," ütles Stubb.
    Alexela Energia saatis täna ajakirjandusele oma kommentaari Rõivase ja Stubbi võimaliku kokkuleppe kohta:
    Alexela on tegelenud veeldatud maagaasi terminali rajamise ettevalmistustega alates 2008. aasta sügisest. Oleme viinud läbi põhjalikud turuanalüüsid ja tasuvusuuringud, keskkonnamõjude hindamised, jõudnud planeerimis- ja projekteerimistöödega ehitusloa staadiumi ning pidanud konstruktiivset dialoogi nii Soome gaasiettevõttega Gasum kui ka Euroopa Komisjoni ametnikega. Eelnevale tuginedes ja vältimaks Eesti elanike eksitamist, tunneme endal kohustust selgitada alljärgnevat:
    -      Alexela ja Gasum kui äriettevõtted pidasid läbirääkimisi majanduslikult mõistliku LNG-terminali regionaalse lahenduse leidmiseks, lähtudes mõlema riigi majanduse rahvuslikest huvidest, ega jooksnud sellega ummikusse. Kahjuks lõppesid meie püüdlused, kuna ükski välja pakutud koostöö variantidest ei leidnud Eestis ja Soomes piisavat poliitilist ning sealtkaudu Euroopa Komisjoni majanduslikku toetust. Oma 30. septembri pressiteates kinnitas ka Gasumi juhatuse esimees Johanna Lamminen, et ”Läbirääkimised toimusid heas koostöövaimus, kuid kahjuks ei olnud sellist koostöömudelit, mis oleks ELi pakutavate kaasfinantseerimise määrade korral majanduslikult jätkusuutlik. Kõik esitatud mudelid oleksid vajanud märkimisväärset ELi toetust, mida kahjuks sellele projektile ei olnud saadaval.“
    -      Eesti on ELi stressitesti andmetel kõige nõrgema maagaasi varustuskindlusega riik ning ainult Balticconnectori ehitamine ei paranda seda olukorda mitte kuidagi. Varajasest koolifüüsikast peaksime teadma, et kahe tühja anuma toruga ühendamine ei tooda vedelikku kusagilt kumbagi anumasse. Täiendava tarnekindluse Eesti ja ka Soome tarbijale annab vaid uue tarneallika loomine ehk regionaalse LNG-terminali rajamine
    -      väide Eesti-Soome gaasivõrkude kiirest ühendamisest on üdini eksitav. Olles kursis Balticconnectori gaasitoru merealuse ja Soome maapealse lõigu projekteerimistööde seisuga oleme veendunud, et kogu Balticconnectori realistlik valmimisaeg on kõige varem aastal 2021. Vaid Balticconnectori Kiili-Paldiski maapealse lõigu projekteerimistööd on staadiumis, mis võimaldaksid Paldiski LNG-terminali ühendada Eesti gaasivõrguga juba 2016. aastal ja luua valmisolek merealuse Balticconnectori osa hilisemaks väljaehitamiseks
    -      Eesti ja Soome gaasivõrkude ühendamine Balticconnectori abil omab ratsionaalset mõtet vaid peale regionaalse LNG-terminali teket, mis on loonud eelduse konkurentsivõimelise LNG toomiseks piirkonda. Seni mõlemal turul monopoolse Gazpromi päritolu gaasi pumpamine lõunast põhja või vastupidi ei ava ega loo uut gaasiturgu, küll aga tekitab täiendavaid ülekandevõrgu kulusid mida tarbija peaks tariifist kandma
    -      Alexela Energia ei nõustu kategooriliselt väitega, et Eesti gaasitarbija ei jaksaks Eestisse rajatavat regionaalset LNG-terminali kinni maksta. Alexela ei ole oma äriplaanides kunagi eeldanud terminali ehitus-või opereerimiskulu tarbijatariifi lisamist. Ainus tänase gaasitarbijaga seotud kulu oleks eelduslikult Eesti gaasi julgeolekuvaru hoiukulu, kuid see kohustus tuleneb ELi õigusest, mida Eesti tänaseni veel ei täida. Läbiviidud tasuvusuuringud aga kinnitavad, et vaid Eesti SOS-varude hoidmiseks vajaliku terminali ehitamine käiks tänasele maagaasi tarbijale Eestis tõesti üle jõu.
    -      väär on arvamus, et regionaalse LNG-terminali jaoks oleks Soome parem koht suurema turu või olemasoleva kliendiportfelli tõttu. LNG tänane maailmaturu hind ei ole Gazprom torugaasi hinnaga Soome gaasitarbijale (erinevalt Eestist) konkurentsivõimeline. Gazpromi gaasitarneleping kehtib Soomega kuni 2025, Eestiga kuni 2015 lõpuni. Alexela ja Gasum kinnitasid diskussioonide käigus nii Eesti, Soome kui EL ametnikele, et ükski LNG-terminal sõltumata asukohast Soome torugaasi turule lähikümnendil konkurentsi pakkuda ei suuda. Põhiline ülesanne regionaalsel LNG-terminalil oleks maailmaturu parima võimaliku hinnaga LNG regiooni toomine ja seeläbi gaasituru avamine normaalseks konkurentsiks, eelkõige uute turgude tekkimiseks (off-grid, transpordikütused maismaal ja merel) ning alternatiivse tarneallika kaudu varustuskindluse loomine. Regionaalne LNG-terminal Paldiskis võimaldaks selle majanduslikult kõige soodsamalt gaasiturgude jaoks luua 36 kuuga selgete poliitiliste seisukohtade vastuvõtmisest. Kõik alternatiivsed asukohad on täna idee tasemel ehk vähemalt 3-5 aastat arengus maas
    Juhul kui Eesti ja Soome peaministrite kokkulepe ei puudutanud Alexela projekti Paldiskisse LNG-terminali rajamise kohta, siis kinnitame siinkohal vaid, et Alexela jätkab oma plaanide elluviimisega täies mahus. Seejuures eeldame, et Eesti riik ei muuda seda administratiivse turumoonutusega võimatuks, toetades riigiabiga teiste terminaliprojektide rajamist Soome lahe äärde.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Cathie Woodi populaarsed ARK fondid vajuvad kiiresti: investorid lahkuvad miljardite dollaritega
2024. aasta esimestel kuudel nägi ARK 2,2 miljardi dollari suurust netoväljavoolu. Cathie Woodi juhitud fondi koguvarad on langenud kiiresti 11,1 miljardi dollarini, mis on vaid vari endisest hiilgusest.
2024. aasta esimestel kuudel nägi ARK 2,2 miljardi dollari suurust netoväljavoolu. Cathie Woodi juhitud fondi koguvarad on langenud kiiresti 11,1 miljardi dollarini, mis on vaid vari endisest hiilgusest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Rahandusministeerium plaanib suurendada lähetuste päevaraha
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Maailmas pole sõjale veel nõnda palju kulutatud
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.