Eesti Pank püüab ennetada uut kinnisvaramulli

Esimesena nõudena ei või laenusumma edaspidi ületada 85 protsenti laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Eesti lähiriikidest on sarnase nõude kehtestanud näiteks Rootsi ja Leedu.

Samas - kui laenu käendab Kredex, võib laenu anda ka kuni 90 protsenti tagatise väärtusest. See tähendab, et muuhulgas jääb noortele peredele alles võimalus Kredexi käendusega omafinantseeringu summat vähendada.

Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele.

Äripäeva küsimusele, kas ka Eestis võiks valitsus maksupoliitikaga keskpanga meetmeid täiendada, vastas Ardo Hansson et keskpank maksupoliitika detaile ei kommenteeri ja leiab, et just keskpangas praegu kavandamisel olevad meetmed on palju perspektiivikamad. Need on paindlikud ja vastavalt kohalike olude muutusele kiiresti muudetavad. Samas möönis Hansson, et Eesti Panga juba pea 10 aastat tagasi enne kinnisvarabuumi soovitatud eluasemelaenu tulumaksuvabastuse kaotamine vääriks ka praegu kaalumist.

„Seda tasuks kaaluda mitte niivõrd vastutsüklilise meetmena, vaid laiemalt. See on jälle selline asi, mis soodustab võõrvahenditel baseeruvat majanduse arengut ja moonutab turgu natuke. Seda võiks kindlasti kaaluda, et maksusoodustust vähendada.“

Eesti Pank plaanib nõuded kehtestada kõikidele Eestis tegutsevatele pankadele, sealhulgas välispankade Eestis tegutsevatele filiaalidele. Nõuded puudutavad eraisikule Eestis eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks antud laene. Nõuete täitmist hakkab jälgima finantsinspektsioon.

Plaani kohaselt on kommertspankadel lubatud teha seatud nõuetes erandeid 15 protsendi ulatuses kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude mahust. Erandid on mõeldud juhuks, kui laenuvõtjal on näiteks väga hea maksevõime või tagatis.