• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TOP100 teine koht: edu toojad lahkuvad õhtuti

    Taavi Veskimägi ja Keit Pentus-Rosimannus käivitasid tänavu kevadel Estlink 2 ühenduse. See oli Eleringile üks aasta tähtsündmusi.Foto: Andres Haabu

    Eesti Edukamate Ettevõtete TOP100 teiseks ning riigifirmade TOPis esimeseks kerkinud Eleringi juht Taavi Veskimägi rõhutab ettevõtte tulemustes töötajate oskuseid ja kogemusi.

    Möödunud aastal kasvas riikliku elektrisüsteemihalduri Eleringi käive 134 mln euroni, ärikasumit teenis ettevõte 53 mln eurot. Näitajad paranesid aastaga veerandi võrra. See tõstis firma TOP100 edetabelis teisele ning tänavu esimest korda koostatud Äripäeva riigifirmade TOPis esimeseks.
    Ettevõtte juhi Taavi Veskimägi kirjutab kasvu töötajate kontole. "Eleringi peamine kapital on siin töötavate inimeste teadmised, oskused ja kogemus. Eleringis lahkub seega igal õhtul peale tööd arvestatav osa põhivarast peaukse kaudu koju," kommenteeris ta. "Juhatuse ülesanne on need inimesed järgmisel hommikul tuua tagasi tööle."

    Eesti Edukamate Ettevõtete TOP100

    Äripäeva edetabel, mis reastab Eesti suurimad edukad ettevõtted.

    Pingerea aluseks on 500 käibelt suuremat Eesti ettevõtet. Lisaks käibele arvestame koondedetabeli koostamisel ärikasumit, käibe ja kasumi kasvu, rentaablust ning varade tootlikkust.

    Tänavuses edetabelis osalemiseks pidi firma mullune käive olema vähemalt 14,7 mln eurot.

    Pingerea leiab siit.

    Äripäeva edetabelid leiab www.aripaev.ee/top

    Ajaloo töökaimad 12 kuud
    Lõppev aasta on firma ajaloos üks tegusamaid - tänavu lõppes üks etapp ettevõtte arengus, mille tulemusena on Eestis toimiv regionaalne elektriturg, ühendused Soomega ja vajalikud avariivõimekused. "Paradigmaatiliselt on 2014. aasta olulisim sündmus teise Eesti-Soome elektriühenduse EstLink 2 valmimine, mis liitis Eesti ja Soome elektrituru sisuliselt üheks," selgitas Veskimägi.
    Teine oluline verstapost on Kiisal valminud 250MWvõimusega avariijaamade käikulaskmine, mis muudavad välisühendused siinsete tarbijate elektriga varustamisel sama usaldusväärseks kui kodumaised tootmisvõimsused. Selle aasta kolmas olulisem samm oli Veskimägi sõnul lepingu sõlmimine Fortumiga, mille lõplikul jõustumisel saab Eleringist gaasi põhivõrgu enamusomanik. Milliseks kujuneb aasta käibes-kasumis, Veskimägi Londoni börsifirmana avaldada ei soovinud.
    Järgmise aasta väljakutsed on Veskimägi sõnul aga elektri ja gaasi ühissüsteemihalduri moodustamine ning regionaalse kokkuleppe saavutamine tegevuskava osas, mis võimaldaks Balti riike 2025. aastaks desünkroniseerida Venemaast.
    Autor: Sander Silm
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Eesti Energia viib Enefit Greeni börsile Lisatud intervjuu Aavo Kärmasega!
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.