Kas väiketalud kaovad?

Kuni 10 hektari suurused talud moodustavad Eesti põllumajandusettevõtetest 54 protsenti, aga kasutavad kogu põllumajandusmaast kõigest 5 protsenti.  Samal ajal moodustab üle 100 hektari suuruste põllumajandusettevõtete osakaal 9 protsenti, kuid nad kasutavad 73 protsenti kogu põllumajandusmaast, kirjutab 18. detsembri Äripäev põllumajanduse rubriigis.

Talupidajate keskliidu direktori Kaul Nurme hinnangul on tegemist ohtliku tendentsiga, mis võib pikas perspektiivis ohustada Eesti toidujulgeolekut. “Kontsentreerumine toimub nii pere­talude kui ka suurte tootjate tasandil, kuid kui näiteks taluperemees läheb pensionile, jääb talu üldjuhul ikkagi pärijatele ehk Eesti kapitalile, suurtootjate lõpetamise puhul ei pruugi see nii olla,” rääkis ta.

Nurme sõnul kuuluvad paljud Eesti suured põllumajandustootjad väliskapitalile ja kui need ettevõtted otsustavad sektorist lahkuda, võivad ostjad tulla põllumajandustoodetest huvitatud Hiinast, Venemaalt või Lähis-Ida riikidest. “Kui näiteks ­Trigon Dairy Farming või Austria kapital müüb oma põllumajandusettevõtted Vene või Hiina kapitalile, oleme juba suures jamas, sest sinna hakkavad minema ka põllumajandussaadused. Võib saabuda samasugune olukord kui 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, mil Eestis valitses toidu­ainete defitsiit,” hoiatas ta.

Talu perenaine Kaja Kes­küla oli üks neist, kes rajas aastaid tagasi Eesti esimese toiduvõrgustiku ning hakkas enda ja ümberkaudsete talunike toodangut müüma Tartus. Praeguseks on sellest välja kasvanud Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, mis viib tarbijateni kümnete talude toodangu. Nüüdseks on talu juhtimise üle võtnud perepoeg ­Kaubo Kesküla.

Pärnumaal asuv 380hektariline Mätiku talu liigitub pere­mees ­Aivar Pikkmetsa sõnul Eestis pigem väiketootjate hulka. Tegu on mahetaluga, mille põhitoodangu moodustab poolesajapealise karja toorpiim. Mätiku talu saadab Tallinna üle päeva enam kui pool tonni piima, millega täidetakse Tallinnas Selverites ja Laagri Maksimarketis asuvad toorpiima automaadid.Mahepiim kehva maa tõttu. Talu müüb mahedana vaid veerandi piimast, kolm neljandikku läheb tulundusühistu EPIKO kaudu müüki tavapiimana. “Meil on kehvad põllumaad, mistõttu siia sobib vaid mahetootmine,” selgitas Mätlik. “Peame piirduma oma loodusliku ringlusega ja hoidma külvikorda paigas. Seetõttu kaasnevad mahetootmisega ka suuremad kulud, mida aitab vähendada ainult tootmise efektiivsemaks muutmine,” rääkis ta.Pikkmets lisas, et tehnikasse investeerimine on hädavajalik, sest just efektiivsus aitab taludel ellu jääda.Järgmise suurema investeeringuna plaanib talu PRIA toetusel rajada uue robotlauda, mis võimaldaks suurendada talu lehmade arvu paar korda.

Talutoit saab ühtse märgi

Talupidajate keskliit töötas välja ühtse kaubamärgi “Ehtne talutoit”, millega hakatakse märgistama väike- ja peretalude toodangut.

Taluks võib end nimetada põllumajanduslik ettevõtmine, mis kuulub perekonnale või üksikisikule ja kus olulise osa tööst teevad ära pereliikmed. Vähemalt üks pereliige peab elama talu territooriumil. Talutoidu tootele iseloomu andev komponent peab olema pärit märgiga ühinenud talust. Kaubamärgi kasutus algab järgmisel aastal, märki saavad taotleda kõik talutoidu tootjad ja töötlejad, aga ka kauplused ja toitlustusettevõtted, kes pakuvad talu­toitu tarbijatele.

Autor: Sander Silm, kaasautor, Õhtuleht