• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas väiketalud kaovad?

    Mätiku talu laiub 380 hektaril, kuid liigitub siiiski väiketaluks, ütles peremees Aivar Pikkmets. Foto: Julia-Maria Linna, Äripäev

    Eesti põllumajanduses on viimastel aastatel leidnud aset hoogne koondumine. Põllumajandusettevõtete arv on vähenenud, aga allesjäänute suurus kasvanud.

    Kuni 10 hektari suurused talud moodustavad Eesti põllumajandusettevõtetest 54 protsenti, aga kasutavad kogu põllumajandusmaast kõigest 5 protsenti.  Samal ajal moodustab üle 100 hektari suuruste põllumajandusettevõtete osakaal 9 protsenti, kuid nad kasutavad 73 protsenti kogu põllumajandusmaast, kirjutab 18. detsembri Äripäev põllumajanduse rubriigis.
    Talupidajate keskliidu direktori Kaul Nurme hinnangul on tegemist ohtliku tendentsiga, mis võib pikas perspektiivis ohustada Eesti toidujulgeolekut. “Kontsentreerumine toimub nii pere­talude kui ka suurte tootjate tasandil, kuid kui näiteks taluperemees läheb pensionile, jääb talu üldjuhul ikkagi pärijatele ehk Eesti kapitalile, suurtootjate lõpetamise puhul ei pruugi see nii olla,” rääkis ta.
    Nurme sõnul kuuluvad paljud Eesti suured põllumajandustootjad väliskapitalile ja kui need ettevõtted otsustavad sektorist lahkuda, võivad ostjad tulla põllumajandustoodetest huvitatud Hiinast, Venemaalt või Lähis-Ida riikidest. “Kui näiteks ­Trigon Dairy Farming või Austria kapital müüb oma põllumajandusettevõtted Vene või Hiina kapitalile, oleme juba suures jamas, sest sinna hakkavad minema ka põllumajandussaadused. Võib saabuda samasugune olukord kui 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, mil Eestis valitses toidu­ainete defitsiit,” hoiatas ta.
    Nurm tundis kahetsust, et  alates taasiseseisvumisest pole väiketalude arenguks eraldatud raha, mis oleks nende arengut toetanud.“Kuigi uus ühine põllumajanduspoliitika võimaldab otsetoetuste jaotamisel liigestatud lähenemist, sealhulgas keskendumist nõrgemas positsioonis olevate talude tugevdamisele, jätkab Eesti niinimetatud “võitjate autasustamise” poliitikat,” lisas ta.

    Koondumine ka Euroopas

    EL-i põllumajandusmaast 80% on 14,5% põllumajandustootjate kontrolli all, poolt maast kontrollib 3% tootjaist. 

    Šotimaa on markantseim näide kontsentreerumisest – 2012. aastal kuulus maaomand 0,008%-le elanikest.

    200 aastat tagasi 20 000–50 000 ha kaupa suurinvestoritele müüdud maadelt on nüüdseks maaelu kadunud.

    Allikas: Eesti Maaülikool

    Väiketalule tagavad edu oma nišš ja efektiivsus
    Kümme aastat tagasi tegi ­Kadri Kontkar elus kannapöörde, müüs maha Rakveres asunud korteri ning ostis saadud raha eest kunagi tema esivanematele kuulunud talu.Pärnumaal Vändra vallas asuva Kaatarusaare talu rajas aastate eest Kadri vanavana­vanaisa. Kadri sõnul täitus 18 hektari suuruse talu ostuga tema ammune unistus. “Kui hakati talusid taastama, läksin ma nii kihevile, ning unistasin samuti talust, mis tagaks mulle elatise. Praegu võib öelda, et mu unistus on täitunud,” rääkis ta.Saak töödeldakse ise
    Kaatarusaare talus on neli hektarit marjaistandusi, 355 noore õuna­puuga aed ning lisaks tegeletakse ka köögiviljakasvatusega.“Alguses otsustasin marja­istanduse kasuks, kuna siis ei pea igal aastal maad kündma. Kuid siis tuli väga kehv marja­aasta. Õnneks olin ma maha pannud köögivilja ja siis panin köögivilja purki,” meenutas ta.
    Kaatarusaare on tunnustatud mahetalu ning talu toodang läheb müüki mahedana, kuna aga kibedal põllutööhooajal polnud taluperenaisel aega turul käia, hakkas ta valmistama moose, mahlu ja letšosid, mida turustatakse aasta läbi.Kontkari sõnul pole tal toodangu turustamisega probleeme, tema kliendid on peamiselt inimesed, keda huvitab kodu­maine mahetoodang. “Minu peamised turustuskanalid on toiduvõrgustikud ja väikesed talupoed, kliente tuleb pidevalt juurde, mistõttu suurendan iga aastaga toodangut,” rääkis ta.
    Perenaine pole nõus väitega, nagu oleksid väiketalud suurte põllumajandustootjatega võrreldes kehvemas seisus.  Talu õunaaed rajati 50protsendilise PRIA toetusega.Kuna talus ei ole hoiupinnast, kavatseb Kontkar ehitada vana lambalauda PRIA toetusel ümber hoidlaks. “Tasapisi investeerida on ka väiketaludel võimalus. Mina igatahes olen optimistlik ja olen ise ka üllatunud,  kui hästi kõik on käima läinud,” rääkis ta.
    Personaalne lähenemine
    Oma talus kasvatatava köögivilja töötlemise peale mõeldakse ka Eesti kagunurgas Rõuge vallas asuvas Alt-Lauri mahetalus. Köögivilja kasvatakse 4,5 hektaril ning rajatud on ka maasikaistandus ja viljapuuaed.
    Talu perenaine Kaja Kes­küla oli üks neist, kes rajas aastaid tagasi Eesti esimese toiduvõrgustiku ning hakkas enda ja ümberkaudsete talunike toodangut müüma Tartus. Praeguseks on sellest välja kasvanud Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, mis viib tarbijateni kümnete talude toodangu. Nüüdseks on talu juhtimise üle võtnud perepoeg ­Kaubo Kesküla.
    Pärnumaal asuv 380hektariline Mätiku talu liigitub pere­mees ­Aivar Pikkmetsa sõnul Eestis pigem väiketootjate hulka. Tegu on mahetaluga, mille põhitoodangu moodustab poolesajapealise karja toorpiim. Mätiku talu saadab Tallinna üle päeva enam kui pool tonni piima, millega täidetakse Tallinnas Selverites ja Laagri Maksimarketis asuvad toorpiima automaadid.Mahepiim kehva maa tõttu. Talu müüb mahedana vaid veerandi piimast, kolm neljandikku läheb tulundusühistu EPIKO kaudu müüki tavapiimana. “Meil on kehvad põllumaad, mistõttu siia sobib vaid mahetootmine,” selgitas Mätlik. “Peame piirduma oma loodusliku ringlusega ja hoidma külvikorda paigas. Seetõttu kaasnevad mahetootmisega ka suuremad kulud, mida aitab vähendada ainult tootmise efektiivsemaks muutmine,” rääkis ta.Pikkmets lisas, et tehnikasse investeerimine on hädavajalik, sest just efektiivsus aitab taludel ellu jääda.Järgmise suurema investeeringuna plaanib talu PRIA toetusel rajada uue robotlauda, mis võimaldaks suurendada talu lehmade arvu paar korda.
    Talutoit saab ühtse märgi
    Talupidajate keskliit töötas välja ühtse kaubamärgi “Ehtne talutoit”, millega hakatakse märgistama väike- ja peretalude toodangut.
    Taluks võib end nimetada põllumajanduslik ettevõtmine, mis kuulub perekonnale või üksikisikule ja kus olulise osa tööst teevad ära pereliikmed. Vähemalt üks pereliige peab elama talu territooriumil. Talutoidu tootele iseloomu andev komponent peab olema pärit märgiga ühinenud talust. Kaubamärgi kasutus algab järgmisel aastal, märki saavad taotleda kõik talutoidu tootjad ja töötlejad, aga ka kauplused ja toitlustusettevõtted, kes pakuvad talu­toitu tarbijatele.
    Autor: Sander Silm, kaasautor, Õhtuleht
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.