• Jaga lugu:

    USA ei anna Venemaale leevendust

    USA president Barack ObamaFoto: Scanpix/REuters

    Valge Maja teatas eile, et president Barack Obama on valmis allkirjastama USA Kongressis läinud nädalal vastu võetud seaduse, mis ei kohusta, kuid annab võimaluse Venemaa suhtes rakendatavaid sanktsioone veelgi karmistada.

    Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest ütles, et seadus jätab Obamale piisavalt paindlikkust Venemaaga suhtlemisel ning et president on valmis selle allkirjastama, kui see tema lauale jõuab.
    Uus seadus annab USA valitsusele võimaluse laiendada sanktsioone Venemaa relvatööstuse ja energiasektori vastu. Samuti näeb see Ukrainale ette täiendavat sõjalist abi, sealhulgas tankitõrjerelvi, vahendasid agentuur Bloomberg ja Financial Times. Sanktsioonide alla läheks ka Venemaa riiklik relvaekspordifirma Rosoboronoexport, mis seni on abi eest Afganistanis sanktsioneeritavate firmade nimistust välja jäänud.
    Eriti oluliseks võib osutuda, et uus seadus võimaldab, kuid ei kohusta, sanktsioone rakendada ka kolmandate riikide ja firmade suhtes, mis töötavad USA Venemaa sanktsioonidele vastu. See sarnaseks Iraani vastu kehtestatud sanktsioonidele, mis võivad tekitada hõõrumist USA liitlastega Euroopas.
    Earnest mööniski, et USA valitsus ei tahaks omapoolsete sanktsioonidega oluliselt kaugemale minna kui Euroopa Liidu riigid. Lääneriikide ühisrinne on olnud määrava tähtsusega, et sanktsioonid survestaksid Venemaa presidenti Ukraina destabiliseerimist lõpetama.
    Koos nafta hinna langusega on sanktsioonid Venemaa silmitsi seadnud rängima majanduskriisiga 1998. aasta finantskrahhist. Nüüd oodatakse märke, kuidas Venemaa president Vladimir Putin reageerib – kas muutub veelgi agressiivsemaks, et kindlustada toetust venemaalaste seas, või on ta valmis Ukrainas tagasi tõmbuma.
    Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles uudisteagentuurile Interfax, et nüüd, kus Krimm kuulub Venemaale, võib Moskva sinna ka tuumarakette paigutada. Mis ei tähenda veel, et seda teha kavatsetakse.
    Earnest vältis vastamist küsimustele, kas USA valitsus ei muretse nurka aetud Venemaa võimaliku reaktsiooni pärast. Ta ütles, et suurem risk on lasta Venemaal karistamatult Krimm üle võtta ja jätkata Ukraina separatistide toetamist. Earnesti sõnul on ilmne, et sanktsioonide mõju annab järjest enam tunda ning et neid leevendatakse siis, kui Venemaa lõpetab separatistide toetamise.
    Välissuhete nõukogu presidendi Richard Haassi sõnul on Putinil vähe vahendeid Venemaa majanduse stabiliseerimiseks. Samas ei usu ta, et Putin vastaks mingi sõjalise manöövriga.
    „Peamine küsimus on selles, kas ta annab märku mingitest mõistlikest kaalutlustest, mis tekitaks ootusse sanktsioonide võimalikust leevenemisest,“ ütles Haass. „Kuna pärast seda, kui sa oled intressimäärasid 6,5 protsendipunkti võrra tõstnud, ei ole kuigi palju enam koduseid vahendeid jäänud.“
    Endine IMFi juhatuse ametnik Domenico Lombardi ütles, et peab väga ebatõenäoliseks, et IMF Venemaale vajadusel appi läheks, kui Putin Ukraina osas meelt ei muuda.
    „Sanktsioonid kavandati surve suurendamiseks, IMFi abilaen Venemaale sihiks aga risti vastupidist tulemust,“ ütles ta.
    Venemaa majandusprobleemid ei ole mõjutanud Putini populaarsusnäitajaid, ütles Washingtonis asuva Euraasia, Venemaa ja Ida Euroopa uurimiskeskuse direktor Angela Stent. „Putin on määratlenud oma olemuse läänele vastandumise kaudu ja apelleerib sel moel avalikkusele,“ ütles ta. „Ta populaarsusnäitajad on jätkuvalt suhteliselt kõrged.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.