Audiitor: riigi info täpsus ja kättesaadavus võib väheneda

Raamatupidamise seaduse muutmise eesmärgiks on lihtsustada riigiraamatupidamiskohuslaste aruandlusnõudeid ja saavutada olukord, kus riigiraamatupidamiskohustuslasel, v.a riigikontroll, puudub kohustus koostada majandusaasta aruannet.

Kindlasti vähendab muudatus riiklike institutsioonide, sealhulgas ministeeriumide finantsosakondade koormust. Tihtilugu on nende majandusaasta aruannetesse koondatud mitme allasutuse ja äriühingu raamatupidamisandmed, mis muudab aruande koostamise töömahukaks.

Nende aruannete kvaliteet on erinev, kuid tegemist on siiski ülevaatlike ja toimuvat koondpildina kuvavate dokumentidega. Väide, et aruannete lugeja saab samaväärse info muudest riigi infosüsteemidest, on küsitav.

Teave on leitav rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemist, kuid see süsteem ei sisalda majandusaasta aruandele iseloomulikke selgitusi ning samuti ei konsolideeri see andmeid.

Muudatuse tulemusel muutub huvitatud isikul konsolideeritud finantstulemustest ja -seisundist koondpildi saamine ülesandeks, mis eeldab arvestusspetsialisti palkamist. Ilmselt väheneb tulevikus ka riigi raamatupidamise täpsus allüksuste lõikes, kuna madalama tasandi aastaaruandeid ei koostata ning seega ei toimu ka nende auditeerimist sise- või välisaudiitorite poolt.

Eelnõu seletuskiri viitab eelnõu kooskõlastamisele erinevate ministeeriumide ja teiste riigiraamatupidamiskohuslastega. Seletuskirjas ei ole aga infot selle kohta, mida võiksid muudatusest arvata aruannete lugejad. Ilmselt avastavad paljud majandusaasta aruannete senised kasutajad muudatuse alles kevadel, kui ministeeriumide kodulehtedele uusi majandusaasta aruandeid ei lisandu. Huvirühmade kaasamise ja avaliku konsultatsiooni teema näib eksisteerivat vaid seletuskirja viimase peatüki pealkirjas („Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon“ – toim.).

Autor: Merle Must