Uudised
Sirje Rank
14. jaanuar 2015 kell 15:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rõivas: Eesti ettevõtjad said kohtuda otse Ukraina ministriga

Ukraina president Petro Porošenko ja peaminister Taavi Rõivas.Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Täna Kiievist koduteele asunud peaminister Taavi Rõivas oli rahul, et visiit võimaldas muu hulgas seal tegutsevatel Eesti ettevõtjatel kohtuda Ukraina majandusministriga ja otse oma probleemidest rääkida.

Eesti on valmis aitama nii oma ettevõtjaid Ukrainas kui ka Ukraina riiki, mis hindab kõrgelt Eesti reformikogemust, rääkis Rõivas Äripäevale. Rõivas kohtus Ukrainas nii president Petro Porošenko, peaminister Arseni Jatsenjuki kui ka Ukraina parlamendi juhiga.

Mida saate öelda Ukraina reformide edenemise kohta, et välismaine finantsabi n-ö musta auku ei kaoks?

Riik on sõjas ja see teeb ka kõik muu keerulisemaks. Samas nägin vestlustes, et alles läinud aasta lõpus ametisse asunud uus valitsus on väga huvitatud reformide elluviimisest. Omast käest teame, et need ei toimu üleöö.

Teil oli vabamas vormis kohtumine majandusminister Aivars Abromaviciusega. Mis ta plaanid on? Kas reformidega on ots lahti tehtud?

Ots on lahti. Üks, mida hoolega vaadatakse, on maksebilansi tasakaalustamine. Kui Eestis tasakaalustas jooksevkonto puudujäägi omal ajal välisinvesteeringute ja krediidi sissevool, siis Ukrainas on sellega raskem ja nende n-ö sundkäik on piirata importi. Reformidega on alustatud maksude kogumise ja õigussüsteemi läbipaistvuse valdkonnas.

Mul on hea meel, et Eesti ettevõtjad said anda ministrile oma kogemust elust endast, kust king pigistab. Meil on Ukrainas väga laia haardega Eesti ettevõtjad. On olnud nii juriidilisi küsimusi kui ka seda, et ametkonnad kohtlevad ebavõrdselt. Rääkisime ka korruptsiooni vähendamisest, mis on suur probleem.

Äridelegatsioon, mis Teid Gruusias saatis, oli palju suurem kui Ukrainas. Kas söandate soovitada Eesti ettevõtjatele praegu rohkem Ukraina poole vaadata?

Üks põhjus oli visiidi lühike ettevalmistusaeg. Soovitamine pole minu öelda, seda tunnetavad ettevõtjad ise. Mina saan nende püüdlusi toetada, kui on takistusi, mida poliitilise toega on võimalik lahendada.

Kas Andus Ansipi Ukraina visiidil 2013. aasta kevadel tõstatatud probleemid on lahenenud? Toona oli juttu Olympicust, BLRTst, Hillar Tederi probleemidest.

Probleeme tekib nii laia haardega ettevõtjate jaoks paraku kogu aeg juurde ja küllap neid on ka lahendatud. Mitmel ettevõttel on probleeme, mis ei ole praeguseks kahjuks lahenenud. Aga püüame aidata.

Millal jõustub ELi–Ukraina vabakaubandusleping?

Plaanis on 2016. aasta 1. jaanuar.

Millal oleks mõeldav viisavabadus?

Kõige optimistlikum on Riia tippkohtumine mais. Aga sellist otsust ei ole. Oluline on täita kriteeriumid.

Tuleval nädalal arutavad ELi välisministrid ELi Venemaa strateegiat, ELi välissuhete juht Frederica Mogherini tahab suhteid juba normaliseerida, väidab välismeedia. Kui tõenäoliseks peate Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamist?

EL on selgelt välja öelnud, mis kriteeriumid peavad olema täidetud. Need on kokku lepitud Minski rahuplaaniga. See ei ole päris kindlasti täna täidetud. Sanktsioonid saavad lõppeda alles siis, kui Venemaa agressiivsust vähendab.

Millega saab Eesti Ukraina majandust aidata?

Eelkõige oma reformikogemusega, mida ukrainlased hindavad väga kõrgelt ja tahavad lähemalt tundma õppida. Ning kindlasti arenguabiga – Ukraina saab ilmselt tänavu olema kõige olulisem arenguabi sihtriik. Mullu jagas Ukraina esimest ja teist kohta Afganistaniga.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.