Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Skanska jättis Eestisse sügava jälje
RVT Ehitus juhatuse liige Taavo SääritsFoto: Andres Haabu
Eelmise aasta lõpus Eestist lahkunud Skandinaavia ehitushiid Skanska on tugevalt mõjutanud kogu siinset ehitussektorit.
Ehituse kuukirjas detsembris märkis lahkunud ettevõtte juhatuse esimees Andres Aavik rahulolevalt, et Skanskast on välja kasvanud Eesti turul uued firmad nagu Nordpont, Baltpile, RVT Ehitus, Liven Kinnisvara. “Kõik need firmad on selgelt spetsialiseerunud oma valdkonnale,” ütles ta, lisades et paljud senised Skanska töötajad liitusid nende firmadega.
Osaühing Nordpont on Eesti kapitalil põhinev silla, vesi- ja tee-ehituse peatöövõtja, mis omandas Skanska sildade ehituse ja pinnasetööde allüksuse. Ettevõtte tegevjuht Kalvi Krass tunnistab, et Skanska lahkumine näitab seda, et ehitusturg on lähiperspektiivis kahanev ning konkurents ehitusturul tihe. Ka toob ta välja palju räägitud probleemi, et riigihankel kvalifitseerumise nõuded on madalad ja hindamise aluseks reeglina madalaim hind. Ometi kasutasid nad ära võimaluse osta välja üksuse varad ning luua uus ettevõte.
Märkimisväärne on ka see, et koos varaga omandas Nordpont tehtud tööde referentsid - seega ulatub uue firma töönimekiri koguni aastasse 2006. “Nordpont OÜ jätkab Skanskas juurdunud töökultuuri ning -ohutuse standardeid,” märgib Krass.
Trende väikeettevõtted suunata ei suuda. Hoonete ja rajatiste ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega tegelev osaühing RVT Ehitus omandas Skanska keskkonnaehituse allüksuse. Ettevõtte meeskond koosneb endistest Skanska keskkonnaehituse töötajatest ning firma reklaamib end kogenud keskkonna- ja üldehitajana.
RVT Ehitus juhatuse liige Taavo Säärits märgib samuti, et Skanska lahkumine Eesti ehitusturult annab signaali, et turg ei ole väliskapitalile enam atraktiivne. “Turgu hinnatakse kahanevaks ja välisettevõtted eelistavad suuremaid turge, kus riskid väiksemad ja võimalused suuremad. Skanska lahkumine on ka tagasiside Eesti hankekorraldajatele, oli ju üks Skanska lahkumise põhjusi, et lepingutingimused ja töövõtja piiramatu vastutus ei ole Skanska riskijuhtimissüsteemi nõudeid arvestades sobivad. See on märk, et oleme turu arenemisel jäänud maha põhjamaistest tavadest,” on Säärits konkreetne.
Nõudlikumad kui paljud teised. Säärits ütleb, et vaatamata uutele ettevõtele on Skanska lahkumine siit igal juhul kaotus. “Skanska endised allüksused ei suuda väikeettevõtetena panustada samaväärselt suurtega, et suunata turul töökultuuri trende või luua tööohutusinnovatsiooni, nagu seda suutis suur ehituskontsern. Samuti viis Skanska lahkumine kaasa ehitusturul ülemaailmse oskusteabe kasutamise osad võimalused, näiteks BIM modelleerimise ja timmitud ehituse ehk lean põhimõtete osas. Nende põhimõtete juurutamisel oli siin esirinnas rahvusvaheline Skanska kontsern.”
Siiski on uue ettevõtte – RVT Ehituse koostööpõhimõtted tellija ja alltöövõtja jaoks samad. “Töötades jätkame Skanskas juurutatud ohutusreeglite järgimist ja oleme nõudlikumad kui paljud Eesti turul tegutsevad ehitusettevõtted.”
RVT Ehitus OÜ loomiseks andsid Sääritsa sõnul julguse mitmed asjaolud. “Esiteks avaldasid koostööpartnerid Skanska aegadest soovi jätkata meie meeskonnaga koostööd ning olid julgustavad. Samas nägime ka uusi koostöövõimalusi ja osalemist hangetel, milles peame ennast tugevaks. Leiame, et väikeettevõtte paindlikkus ja meie usaldusväärsus annavad keerulisel Eesti turul eelduse eduks.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.