Ehitaja ettevaatus kindlustab raha laekumise

Artikkel

- Uudised
- 17. veebruar 2015 kell 9:31
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitaja ettevaatus kindlustab raha laekumise
KiirWarren.KL OÜ juhatuse liige Kimmo Liivak. Foto: Andres Haabu, Äripäev
Võrreldes majanduskriisi aastatega on makseviivitused ja tasumata jätmine ehituses vähenenud, kuid tasub olla siiski ettevaatlik.
Taustauuring ja korralikult ettevalmistatud lepingud võivad vaidlusi ära hoida ja riske maandada, kirjutab 18. veebruari Äripäev ehituse rubriigis.
"Masu tipu ajal saime me päris korralikult kõrvetada, nii et pidime peaaegu poe kinni panema. Pärast seda on selgeks saanud, et kui juba esimesed ohumärgid ilmnevad, siis jätame me pigem lepingu allkirjastamata ja projekti tegemata," rääkis teeviimistlustöödega tegeleva KiirWarren.KL OÜ juhatuse liige Kimmo Liivak. Nüüdseks on tänu ettevaatusele jõutud nii kaugele, et isegi kui probleeme esineb, on need pigem väikesed.
Kõikide suuremate projektide puhul kontrollitakse KiirWarrenis alati partnerite tausta. "Ei taha katsejänesed olla," sõnas Liivak. "Kui uus firma tuleb turule ega ole hästi kapitaliseeritud või kui on näha, et projektijuhid on ikka päris rohelised, siis ütleme neile pigem ära."
Liivaku sõnul tegutsevad teede-ehituse turul Eestis ennekõike suuremad tegijad, kellega probleeme väga ei ole. "Samas ei ole me ise riski võtnud, seega võib-olla ei ole meil lihtsalt vastavat kogemust. Siit-sealt on vahel ikka kuulda, et mõnedel teistel ettevõtetel on probleeme tekkinud," rääkis Liivak.
Taoline ettevaatlikkus on Eestis tegutsevate ettevõtete seas laialt levinud ning kauem turul püsinud firmad oskavad ohte vältida. Maksuameti ja Krediidiinfo andmebaasid on head töövahendid, mille abil potentsiaalsed partnerid üle kontrollida ja seda reeglina ka tehakse. Lisaks on paljudel firmadel ka juba välja kujunenud maine, mille põhjal otsuseid langetada.
Kuidas end kaitsta töö eest tasumata jätmise vastu:
Uurida projekti arendaja tausta
Uurida põhjalikult tellija tausta
Uurida ka seda, kas projektijuhil on üldse volitus sõlmida rahalisi lepinguid
Vältida suusõnalisi kokkuleppeid
Püüda läbirääkimiste käigus vabaneda stamplepingust, kus kõik riskid on töövõtja kanda
Ohumärkideks võivad olla ebamäärane ja väga sõbralik jutt läbirääkimistelauas, ebarealistlik projekti maksumus ja ebatavaliselt suured viivistrahvid lepingus
Küsida vähegi kahtlaselt tunduvalt tellijalt ettemaksu. Kui sellest keeldutakse, siis pigem tööst loobuda.
Turul tagasi masuaegsed kõrbejad
Asfalteerimistöid tegeva Roadler OÜ juhataja Meelis Adleri sõnul halvenes maksekultuur möödunud aastal ülemöödunuga võrreldes oluliselt, sest turule leidsid tagasitee nn masuaegsed kõrbejad ja arendajad, keda omakorda kasutasid varmalt ära suuremad peatöövõttu tegevad ehitushiiud. See on sundinud Roadleri mõnest algselt kasumlikuna näivast projektist loobuma.
Adleril on kogemusi paljude maksekurioosumitega. Näiteks on kliendid maksetega viivitamiseks väitnud, et ei saa tasuda, kuna pole ise töö eest raha kätte saanud. "Sellisel juhul on tihti tegemist nende enda projektijuhtimise probleemidega, kui etappide üleandmised maha magatakse," selgitas Adler. "Maksehäireid süvitsi uurides on vahel suisa selgunud, et seda summat kasutatakse enda ettevõtte või isikliku elu likviidsusprobleemide lahendamiseks," lisas ta. Teatud juriidilise taustaga või täiesti uute ettevõtete puhul ei jää muud üle, kui küsida 100% ettemaksu.
Lisaks finantsandmetele ja mainele on väga oluline roll ka kõhutundel, ütles üldehitus- ja katusepaigaldustöid tegeva firma Trendmaster OÜ tegevjuht Indrek Koppel. "Reeglina hakkab see tunne tekkima läbirääkimiste käigus. Sisetunnet tuleb usaldada. Kuniks räägitakse konkreetselt ja konstruktiivselt ning tehnilistest asjadest, on asi pigem korras," märkis Koppel. Mida ebamäärasemaks jutt aga kisub, seda suurem on ka tõenäosus, et võib probleeme tekkida. "Pärast läbirääkimisi on järgmine oluline ohuallikas igasugused projektimuudatused ja lisatööd. Muudatuste puhul on tihtipeale asjaga kiire ja siis ollakse nagu sulavõi." Sellistel puhkudel on igaks juhuks otstarbekas alati kõik lisatööd kirjalikult fikseerida.
Ennast kaitsta võib olla keeruline
Liivaku sõnul olid suusõnalised lepingud probleemiks ennekõike just majanduskriisiaastatel, kui nende tõttu ka palju kannatati. Näitena tõi ta välja olukorra, kus peatöövõtja ei jõudnud õigeks ajaks asfalti maha panna ning seetõttu ei saanud KiirWarreni töömehed ka tellitud märgistustöid õigeaegselt teha. Killustiku peale ju jooni ei tõmba.
Suusõnaliselt lepiti kokku, et tee märgistatakse hiljem, kuid kirja seda ei pandud. Lepingusse kantud märgistustööde ajapiiridest läksid tööd seetõttu aga välja ja kuna suusõnalist lepet tõendada ei suudetud, tulid Liivaku firmale kaela sanktsioonid ja oli probleeme tööde eest tasu saamisega.
Samas eelistab Liivak alati pigem suulist suhtlemist: "Kui suhe peatöövõtjaga on hea, on vahetu ja suuline kontakt alati parem kui iga väikese asja kirja teel ajamine. Kuid kui jama tekib, siis katkud karvu, et miks ma ometi ei kirjutanud."
Enda huvisid kaitsvate klauslite lepingusse lisamine on Liivaku sõnul keeruline, kui mitte võimatu. Peatöövõtjad on läbirääkimistel enamasti tugevas jõupositsioonis ja selliste ettepanekute puhul antakse mõista, et võta või jäta. Siiski tasub Adleri sõnul teha kõik endast sõltuv, et vabaneda läbirääkimiste käigus stamplepingust, kus kõik riskid on töövõtja kanda. "Vähegi kahtlaste tellijate käest tuleb küsida ettemaksu. Kui sellest kategooriliselt keeldutakse, siis pigem loobuda tööst," soovitas ta.
Mida teha aga siis, kui konflikt tõesti tekib, ei tahtnud Liivak mõeldagi: "Sellises olukorras talupojamõistusest ei piisa, pigem tuleb ikkagi esimese asjana juristi poole pöörduda. Loeb, mis on kirjas, suusõnalised kokkulepped ei maksa midagi."
Ohtlikud on alapakkumised
Reigo Marosov, OÜ Watercom tootmisdirektor
Tegeleme vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitusega nii allhankija kui ka peatöövõtja rollis. Suuremate peatöövõtjate ja arendajatega meil probleeme olnud ei ole. Eelkõige tuleneb see meie enda hoiakust ja kogemustest – eelistame koostööd teha ettevõtetega, kellega meil on eelnev positiivne kogemus või kelle ootused objekti maksumusele on realistlikud. Pigem väldime iga hinna eest tehtavaid alapakkumisi, kus näeme, et matemaatiliselt pole võimalik sellise hinnaga objekti valmis ehitada.
Sellisel juhul on selge, et keegi jääb kaotajaks ja tavaliselt on selleks just alltöövõtja, kellele jäetakse tööde eest täiel määral tasumata või keda karistatakse üsna kopsakate viivistrahvidega mõnel otsitud ettekäändel.
Peatöövõtjana oleme täheldanud, et paljud alltöövõtjad soovivad viimastel aastatel lühemaid maksetähtaegu. Ilmselt on see osaliselt seotud riigihangetega, kus on väga pikad maksetähtajad, mistõttu on ettevõtetel väga raske rahavoogu positiivsena hoida. Seetõttu oleme leidnud võimaluse pikaajaliste koostööpartnerite puhul arveid faktoorida.
Probleeme ka tuntud firmadega
Koppelil on probleeme just ühe Eesti juhtiva ehitusettevõttega, kes ei taha raha välja maksta. Projekt lõpetati probleemideta, üleandmisaktid ja muud dokumendid on korras, kuid asi on jõudnud nii kaugele, et peatöövõtja ei vasta isegi enam kõnedele. Kuidas edasi käituda, ei oska Koppel täpselt öelda: "Tõenäoliselt tuleb inkassosse pöörduda. Summa on suur ja see teeb murelikuks."
Samas tõdes ta, et nad ei ole sugugi ainus firma, kellel kõnealuse ettevõttega viimasel ajal probleeme on olnud. Ettevõte on omandamas sellist mainet, mille tõttu nende projekte tõenäoliselt peagi vältima hakatakse.
Tasu kättesaamine võib võtta aastaid
Ehitiste kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimisega tegeleva Fidelix Automaatika OÜ juhi Tarmo Adermanni kogemus on, et kuigi makseprobleeme ei esine viimase kümmekonna aasta jooksul varasemast sagedamini, ei ole aastast 2004 tunda olnud ka märkimisväärset olukorra paranemist."Reeglina tekib 5–10% projektide puhul ühel või teisel hetkel probleeme. Enamasti makstakse siiski hästi ja ka tõrksalt maksvate klientide käest saab raha lõpuks kätte. Tõsi küll, selleks võib kuluda isegi mitu aastat," ütles ta.
Adermann rõhutas, et makseprobleemide vältimine algab läbirääkimistest. Suuremate ja kogenumate peatöövõtjatega enamasti probleeme ei ole. Uute firmade puhul peab olema märksa ettevaatlikum. "Eks ma kuulan turul maad. Kohati tuleb ikka ette, et vana firma lastakse põhja ja sama seltskond asub siis kohe uut tegema. Eesti ehitusturg on piisavalt väike – enamik selliste ettevõtjate nimesid on teada ja kauem turul olnud firma teab selliseid vältida."
Lepingute sõlmimisel võib Adermanni sõnul ohumärgiks olla ka suurte trahvide määramine alltöövõtjale. Niimoodi üritatavad peatöövõtjad vähendada iseenda vastutust ja lükata võimalikult suure osa vastutusest allhankijate õlule.Kui makseprobleem juba käes, siis on allhankija parimad võimalused inkasso ja kohus. Vastavalt tööde spetsiifikale võib samas olla ka lisavõimalusi, näiteks garantiitoe katkestamine, kuni raha makstud. Selline samm paneb peatöövõtjale tellijapoolse surve raha ära maksta, mis on Adermanni sõnul seni üsna efektiivne olnud: "Raha saab enamasti lõpuks ikkagi kätte. Võib mõni aasta küll minna, aga see jääb garantiiaja sisse."
Autor: Kaur Maran, kaasautor
Hetkel kuum