Saudi Araabia keeras endale käki kokku?

Langemas pole üksnes naftakompaniide kasuminumbrid, vaid tulevikku silmas pidades läheb ettevõtetel raskeks ka nii-öelda reele tagasi saada, kui hinnad peaksid tõusma hakkama.

Siiski ütlevad nafta juhid, et tõenäoliselt kärped märkimisväärset mõju tootmismahtudele siiski ei osuta, sest OPECi Pärsia lahe liikmete kulutused nafta kaevandamisele on väiksemad kui erinevate rahvusvaheliste ettevõtete omad. Allikate hinnangul ei saa kärped olema nii suured kui 1980. aastate naftakriisi ajal, mil Aramco oli sunnitud palju inimesi lahti laskma ning tootmismahte oluliselt vähendama.

Kuna riigi omandisse kuuluvatel naftaettevõtetel ei lasu kohustust avalikkust nende majandustegevusest informeerida ning tegu on monopolidega, kellel on suured naftareservid, on raske täpselt öelda, mille arvelt kulutusi kärbitakse ja kas need kärped üldse mingit mõju avaldavad. Sellest hoolimata on praegune olukord tekitanud Pärsia lahe äärsetes riikides olukorra, kus riiklikud naftakompaniid on muutumas kuluteadlikumaks.

Üks Saudi Araabia ametnik selgitas, et saudide valitsus soovitas juba detsembris Aramcol hakata mõtlema kulude kärpimisele. Kuna Aramco investeeringud baseeruvad nafta nõudlusel ja pakkumusel, proovib kompanii mõningate projektide täitmisel hakkama saada väiksemate summadega ning mõned projektid püütakse üldse edasi lükata seniks, kuni olukord naftaturul selgineb.

Aramco on liitunud nende suurte naftaettevõtetega, kes soovivad nüüd oma töövõtjatelt hinnaalandusi. Ettevõte kaupleb allika sõnul madalamat hinda nii telekommunikatsiooniteenuste pakkujatelt kui energiatarnijatelt.

Aramco on aasta võrra edasi lükanud plaani ehitada kaks miljardit maksev puhta kütuse tehas, samuti pannakse seisma plaan süvavee nafta- ja gaasiuuringuteks ning puurimistegevus Punases meres, kuna nende tasuvus on praegu küsimuse all.

Geoloogid on öelnud, et Saudi Araabia Punase mere territoorium moodustab enam kui kolmandiku kuningriigi nafta- ja gaasimaardlatest. Teisalt on süvavee maardlate võrreldes maismaa omadega oluliselt kallim. Norra energiakonsultatsioonifirma Rystad Energy andmeil peab naftabarreli hind olema vähemalt 53 dollarit, et süvamerepuurimine end ära tasuks.

Siiski pole Aramco ainuke riiklik naftakompanii, kes kulusid kärpima peab.