- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pangad silmitsi miinuses intressimääraga
Teisalt hakkab üks väikepank alates märtsist äriklientidelt hoiustamise eest tasu võtma. Äraspidise olukorra on tinginud Taani keskpanga agressiivsed baasintressimäära kärped Taani krooni euroga seotud kursi kaitseks. Keskpangas hoiustamise intressimäär on pankadele -0,75%.
Negatiivse baasintressimääraga on tundmata vette seilanud ka Rootsi keskpank, et tõrjuda majanduses deflatsiooni. Ning Euroopa Keskpank, mis tulevast kuust käivitab lisaks ka ulatuslikud tugiostud euroala võlakirjaturul.
Swedbanki Balti panganduse juhi Priit Perensi sõnul on negatiivsed intressimäärad pankade jaoks täiesti uus olukord, millega kohanemiseks alles otsitakse lahendusi.
Kuidas selline keskkond panga tegevust mõjutab ?
Küsimus on selles, kui kauaks see kestma jääb ja mis ulatuses. Kui miinus on 10-20 baaspunkti, jääb tõenäoliselt nii, nagu on. Aga kui negatiivne baasintressimäär läheb nii alla nagu Šveitsi frangi puhul – ühe protsendi lähedale ja see kestab tükk aega, siis ma ei kujuta ette. Praegu ei võtvat Šveitsi suured pangad klientidelt veel negatiivset intressi, kuid kuulduste järgi privaatpangad mõnelt kliendilt juba võtavad.
Ühe kuu euribor on miinuses ära käinud, kas see on võimalik ka kuue kuu Euriboriga?
Minu teadmise järgi noteeritakse pankadevahelisel turul kuni aastast raha juba miinusega. Küsimus on pigem selles, kui kaua see aega võtab, et see jõuaks raha tarbijani. Lõputult ei saa negatiivne intress tööstusharu sisse jääda. Aga kuna kõigil on nii palju tehinguid, mis sõltuvad euriborist, siis püütakse seda nii kaua kui võimalik positiivne hoida.
Küll aga on likviidsuse paigutus meie jaoks juba negatiivne, sest keskpangas üle reservi hoitav raha on negatiivne ja ka pankadevaheline turg on negatiivne. Miinused pole nii suured, kui on Taanis, ja praegusel tasemel veel tarbijani ei jõua. Aga kui kolme kuu euribor oleks -1%, hakkaks kindlasti midagi juhtuma.
Kuidas korvab pank vähenenud tulu?
Eks me katsume laene natuke kõrgemalt hinnastada. Kuid turul on konkurents ja raha on üle, nii on küsimus, kui kaua me seda teha saame. Ettevõtete laenukäive on kiirem ja seal on lihtsam laenu hinnas nihkeid teha. Eraisikuturg on inertsem. Otsest survet praegu pole.
Kommentaar
Intressidelt saab kokkuhoidu
Aivar Rehe, Danske Banki tegevjuht
Danske Bank Eesti majandustegevust Taani krooniga seotud otsused ei mõjuta, kuna tegutseme eurotsoonis. Meie prioriteedid on laenu- ja arveldustoodete pakkumine kohalikele ja rahvusvahelistele ettevõtetele ning avalikule sektorile. Eesmärk on ka sel aastal olla riiklike hangete krediteerimisel turuliider. Prognoosime ettevõtluslaenude väljastamise kasvu.
Madal laenuintressi keskkond tähendab madalaid kapitalikulusid kliendile. Kliendid peavad kindlasti analüüsima olemasolevaid laenutingimusi ja soovitame neil korraldada laenu refinantseerimise konkursse, et alandada jooksvaid laenukulusid. 2014. aastal Danske Banki võidetud hangete tulemusena hoidis avalik sektor kokku ligikaudu 500 000 eurot intressikulusid, mida nüüd on võimalik suunata märksa mõistlikumalt.
Ka eluasemelaenude omanikud võidavad Euribori langusest, ehk leibkonnad hoiavad reaalselt raha kokku. Danske Bank ei prognoosi 6 kuu Euribori langemist negatiivseks. Näeme, et vastav baasintressi tase jääb madalaks ka järgneva 24 kuu vaates
Negatiivset intressi klientide hoiustele Eesti riigi seadused maksta ei luba, seega pole klientidel vaja seda peljata.
Danske Bank ei muuda riskipoliitikat ettevõtlusele suunatud laenuprotsessis, pank krediteerib finantsiliselt tugevaid ja arusaadava rahavooga äriprojekte. Pank on edaspidi vähem aktiivne jaekliente puudutava eluasemelaenude turul.
Riskidest võivad negatiivsed intressimäärad (ja madalad intressimäärad) potentsiaalselt viia mullide tekkimiseni majanduse teistes sektorites. Üheks potentsiaalseks sektoriks on siin kinnisvara. Nii on Rootsis kui ka Taanis juba toimunud väga suur kinnisvarahindade tõus, mis osalt on seotud ka madalate/negatiivsete intressimääradega.
Madalate intresside keskkonnas toimib iga pank iseseisvalt (st pangad ei otsi uues olukorras kogu sektorile ühist lahendust – toim). Panganduses toimub konkurents pankade vahel ning see järgib igati kehtivaid konkurentsi puudutavaid seaduseid.
Olukord on kõigile uus. Pankade retoorika on ka Rootsis väga ettevaatlik – kõik ütlevad, et ei tahaks seda tarbijale edasi kanda. Suurettevõtted ja professionaalsed turuosalised on teine asi. Kui räägime kindlustusettevõtetest, varahaldusest, siis ma ei saaks välistada, et nendele hakkavad mingi hetk negatiivsed intressid kehtima. Aga mitteprofessionaalsed turuosalised – siis peaks valu ikka väga suureks minema.
Hetkel kuum
Praegu me tegeleme oma IT-süsteemidega ja uurime seadust, mida tohib ja mida ei tohi. Seni oli arvamus, et negatiivsete intresside ülekandmine ei ole võimalik, nüüd näib, et arvamus hakkab muutuma. Aga see oleks viimane asi. Samas ei saa öelda, et me seda ei tee.
Milline on olnud uue keskkonna mõju laenukäitumisele?
Laenu andmist see veel mõjutanud ei ole. Me ei tahaks tagasi aastatesse 2006 ja 2007, pärast mida oleks teistmoodi valus. Me ei ole krediidi andmisel kvaliteeti allapoole lasknud.
Laenu võtmisel on viimased nädalad olnud eraisikute mõttes väga aktiivsed. Seda mõjutavad nii tarbijakindlus ja palgatõus kui ka rekordmadal intressimäär. Oleme näinud kõige kõrgemaid müüginumbreid pärast kriisi, aga mahud on siiski mitu korda väiksemad kui kriisi eelsel ajal. Kinnisvaraturu pärast ma ei muretse.
Ettevõtete laenunõudlus on natuke aktiivsem kui eelmisel aastal. Aga see ei ole seotud madala intressiga, pigem ettevõtete vajaduste või veidi paranenud kindlustundega.
Firmad kurdavad ikka, et laenu on raske saada.
Kui tahad saada palju raha ilma tagatiseta ja kehva äriplaaniga, siis ei saa jah. Kes on valmis võetava riski taga ise seisma, neid saab finantseerida. Meil on nüüd väikeettevõtte laen käendusega, mida saab kiiresti võtta, ja võetakse ka.
Mis on selle uue keskkonna võimalikud riskid?
Ma ei tea, kumb on ohtlikum, kas Euroopa Keskpanga rahatrükkimine või negatiivne intress. Tagajärg on see, et raha väärtus ehk võime vara osta väheneb. Soovitakse tõsta inflatsiooni, aga see toob kaasa hoopis vara inflatsiooni, mitte tingimata kaupade inflatsiooni.
Miks ei investeerita seda ülemäärast raha tootlikesse varadesse?
Siin on Eesti ja Euroopa vahel vahe sees. Eesti on võrreldes Euroopaga kulu tasemelt konkurentsivõimeline, probleem on pigem inimeste nappus. Ettevõtted investeerivad tootlikkuse suurendamisse. Euroopas on teine asi – kulubaas väga kõrge ja palju regulatsioone eriti tööjõu puhul. Ei saada aru, et kapitalist ei pea tingimata investeerima.
Kaua selline ebanormaalne keskkond võiks püsida?
Keegi ei oska seda ennustada, muutumise märke näha ei ole.
Muutunud pole üksi intressikeskkond, tekib ka igasuguseid alternatiivsed finantsteenuste pakkujaid, pangad nišistuvad. Kuidas läheb Swedbank muutustega kaasa?
Oleme universaalpank ja jääme selleks. Mis võimalik, viime elektroonilistesse kanalitesse, mida ei saa, jääb füüsilisse. Võimalik, et mõni kontor Eestis veel suletakse, sõltub klientide käitumisest.
Samas meie potentsiaalne kõige suurem konkurent ei ole ilmselt pank meie kõrval, vaid mingisugune IT-seltskond, keda me praegu veel ei tea.
Kuidas läheb kõige selle keskel Eesti majandusel?
Üllatavalt hästi. Olen üldiselt pessimist, aga mul pole põhjust Eesti suhtes pessimistlik olla. Kui enne võis öelda, et Eesti puidutööstus on rahvusvahelisel turul koha leidnud, siis nüüd ka metalli ja teiste alade esindajad. Ka palgasurve näitab, et läheb hästi. Kasv on tasakaalustatud, pole saavutatud liigsete riskide võtmise hinnaga.
Valmiste eel – on Teil kõrva jäänud mõni väga hea või halb lubadus?
Kõik lubadused, mis ei ole kaetud allikatega, on halvad. Aga vaja oleks eelkõige kahte asja – seadusandlikku stabiilsust ja riigireformi, millest Jüri Raidla on juba kaua rääkinud. Neid võiks lubada.
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele