Miks Warren Buffett USA aktsiaturus eksib?

Järgneb Brett Arendsi arvamuslugu USA turgudest.Eelmisel nädalal liitus Warren Buffett kuulsate investorite klubiga, kes tervitavad USA aktsiaturul toimuvat. Võib järeldada, et teised turud on tema jaoks teisejärgulised ning sinna investeerimine ei ole niivõrd atraktiivne.

„Kes on viimase 238 aasta jooksul kasu saanud Ameerika Ühendriikide vastu panustamisest?“ küsis Warren Buffett hiljutises kirjas aktsionäridele. „Tõus ei tule silutult ja katkestusteta,“ lisas ta. „Aga täiesti kindlalt on Ameerika parimad aastad veel ees,“ ütles Buffett ja pilkas neid, kes näevad mujal maailmas paremaid võimalusi.

Veelgi otsekohesem oli Vanguardi asutaja Jack Bogle. „Ma ei investeeriks USA-st väljapoole,“ ütles ta Bloombergile vahetult enne jõule. „Kui keegi tahab oma portfellist 20 protsenti või vähem välismaale investeerida – ma ei takista teda. Mina seda aga ei teeks.“

Selliste kommentaaride juurde võivad inimesed mõelda, miks nad ei võiks kogu oma raha hoida lihtsalt USA indeksifondides. Selline indeksifond on näiteks Vanguardi Total Stock Market fond. Võib ju öelda, et USA majandus on oma konkurente pika puuga edestamas ning kohalik aktsiaturg kasvamas.

Ja kes julgekski Buffetti- ja Bogle'i-sugustega vaielda?

Kõik, kes investeerivad 80 protsenti või isegi 100 protsenti oma portfellist USA turgudele, tegelevad paraku mängurlusega. Ja seda mängurlust ei õigusta ajalugu, matemaatika ega loogika. Ma ei räägi praegu isegi aktsiate väärtustusest, mis viitab, et USA aktsiad on ajalooliste keskmistega võrreldes ülehinnatud.

Majanduslikud ja rahanduslikud ennustused on üldiselt sama kasulikud kui papist sõjalaevad. See aga ongi põhjus, miks ei ole loogiline USA peale panustada. Keegi ei tea tegelikult, mis juhtuma hakkab. USA aktsiate hoidmine ei ole „turvaline“ või konservatiivne strateegia. Suures ulatuses USA aktsiate hoidmine on tegelikult asjatu risk.

Warren Buffettil on õigus – USA majandus on tõesti teinud kümnendite jooksul märkimisväärse kasvu. See aga ei tähenda, et USA aktsiad on alati parimad olnud.

MSCI andmetel jäi USA aktsiaturg 70ndatel ja 80ndatel Euroopa ja Jaapani turgudest maha.  USA aktsiad ei suutnud nende regioonide turgusid ületada ka aastatel 2001-2008. Nende perioodide jooksul tõusis USA majandus väga kiiresti. Aga investor, kes USA peale panustas, ei suutnud rivaale edestada.

USA majandus kasvas aastatel 1969-1982 kokku lausa 50 protsenti. Tüüpiline hoia ja osta investor kaotas aga USA aktsiatega MSCI standardite järgi selle ajaperioodi jooksul kolmandiku oma rahast.

Selle arvutuse juures on arvestatud ka inflatsiooniga. Sisse ei ole arvestatud aga makse ja teenustasusid.

Kui keegi tahtis 1960ndatel aastatel investeerida stabiilsele ja likviidsele turule, oli tal valida peamiselt Lääne-Euroopa ja USA vahel. Jaapan oli tollal alles arenev turg.

Nii USA kui ka Lääne-Euroopa majandused on sest ajast alates kasvanud OECD andmetel umbes sama kiiresti. Kumb oli siis parem investeering?

MSCI andmed viitavad, et Euroopa on selle ajaperioodi jooksul USA-d isegi edestanud. Huvitaval kombel oli kõige mõistlikum tegu aga mõlemale turule investeerimine.

Investor, kes investeeris pool rahast USA-sse ja pool rahast Euroopasse – ning korrigeeris iga aasta 50-50 tasakaalu – ületas mõlemaid turge päris korraliku edumaaga.

On hea küsimus, kas investor võiks oma portfellist kas või pool USA aktsiates hoida. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel moodustab USA majandus maailmamajandusest umbes 22 protsenti. USA 18 triljoni dollari suurune majandus on Euroopa Liidu omast veidi väiksem. Isegi USA aktiivsemaid ja väljaarenenumaid finantsturge arvesse võttes on 50 protsenti ilmselgelt suur. 80 või 100 protsendist ei tasu siinkohal rääkidagi.

Erinevalt 70ndatele on USA-st väljapoole investeerimine muutunud piinlikuks. Samas ma ei näe, miks oleks vale oma portfelli jaotada näiteks nii: üks kolmandik USA aktsiates ja kaks kolmandikku teistel turgudel.