Jaga lugu:

Uus juht upitab Eltelit kahjumist välja

Eltel Networksi juht Kalle Kuusik  Foto: Eiko Kink

Samal ajal, kui emafirma on läinud Stockholmi börsile, üritab Elteli Eestis asuvat tütarettevõtet kahjumist välja tuua endine elektroonikatööstuse tippjuht Kalle Kuusik.

Elektri- ja telekommunikatsioonivõrkude ning taristu projekteerimise, ehitamise ja hooldusega tegelevat Eltel Networksi juhtiv Kalle Kuusik ampsab viimase tüki Snickersist, kui Äripäeva ajakirjanik ja fotograaf pärastlõunal Elteli kontorisse astuvad. Kuusik ei ole veel lõunale jõudnud, sest tööpäev on tegemisi tihedalt täis pikitud. Kuusiku hõivatusest oli aru saada juba varem - intervjuuks leidis ta tihedas graafikus aega nädal hiljem.

Päev enne Äripäevaga kohtumist saabus Kuusik Lätist, mille üksus talle allub. Läti Eltel on veel väike, 120 inimesega, olles kasvav. Õhtul, pärast intervjuud sõitis Kuusik koju Otepääle, kust liikus hommikul Elteli Saaremaa "staapi". Kontoreid, kus kohal käia, on Eltelil üle Eesti 10.

Kasumireal miinus

"Juhivahetus ei toimu niisama. Mind toodi siia, et ettevõte ümberstruktrureerida. Eelmisel aastal selle peale suur osa minu energiast kuluski," tunnistab Kuusik, muutudes ettevaatlikuks, kui kõlab küsimus ettevõtte kahjumi kohta. Ikkagi börsiettevõte, põhjendab ta, tahtmata negatiivsele keskenduda.

Eltel Networks keskendub elektri- ja telekommunikatsioonivõrkude projekteerimisele, ehitamisele ja hooldamisele.

Eltel Networksi käive kahanes 2013. aastal 9 protsenti, ulatudes 27,8 miljoni euroni. Kahjum oli 0,341 miljonit eurot.

Suurimad kliendid elektrivõrkude valdkonnas: Elektrilevi OÜ, Elering AS ning Imatra Elekter AS.Telekommunikatsioonivõrkude valdkonnas: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Eesti Telekom.

Töötajaid on 360, pool neist töötab Tallinnas, ülejäänud mujal Eestis.

100 protsenti ettevõtte aktsiatest kuulub Soomes registreeritud emaettevõttele Eltel Networks Group Corporation.

Emafirma tegutseb Balti riikides, Soomes, Rootsis, Taanis, Inglismaal, Norras, Saksamaal ja Poolas. 

Eltel ehitab, hooldab ja arendab Infraneti teenuseid ning on spetsialiseerunud efektiivsema elektrienergia, telekommunikatsiooni ja IT tehnoloogiate vahelise vastasmõju loomisele.

Eltelis on 8060 töötajat ning ettevõtte käive ulatub 1 miljardi euroni. 

Elteli eesmärgiks on saada juhtivaimaks Infraneti ettevõtteks Euroopas. 

Elteli aktsia IPO toimus veebruari alguses ning aktsia hind on praeguseks tõusnud 14 protsenti.

Siiski on fakt, et Eltel ei ole Eestis viimased kaks aastat edukas olnud. 2013. aastale pani ettevõte punkti 0,341 miljoni eurose kahjumiga. Pärast esimesi ponnistusi tuli ka läinud majandusaasta miinusega lõpetada. 

Üleöö elektroonikatööstusest ehitussektorisse maandunud Kuusik ei näe kaht valdkonda erinevatena. Mis siis, et ta on 20 aastat vaid elektroonikaga tegelenud. Mõlemas on oluline ressursside juhtimine: nende alla käivad inimesed, raha ja seadmed. Teenindussektorisse hüpates oleks lugu teine. "Turundus ja muu selline…"

Kuusik puhkeb südamest naerma, kui küsida, kas ta ei saaks teeninduses hakkama. "Pole veel proovinud," vastab ta naeruselt. "Aga pean tunnistama, et kui aasta tagasi Eltelisse tulin, siis kohe ma ennast turvaliselt ei tundnud. Muutus oli suur."

Kuhjaga uut jätkub siiani. Ta arutleb, et ehk ei peagi juht kõike detailideni teadma, sest siis sekkub liialt alluvate töösse. "Keegi ei tundnud mind, sest tulin teisest sektorist. Võib-olla on isegi hea, et siin ühtegi tuttavat polnud. Ees oli puhas leht: vaatasin numbreid ja rääkisin inimestega," meenutab Kuusik. "Lõin realistliku pildi, ei olnud kuhugi kaldu. Kriisijuhtimises ei saagi teisiti. Alguses käitusin ka autoritaarsemalt."

Lahkusid tõrkujad

Kuusik tegi nii tipp- kui keskastme juhtide ridades puhastustööd. Mõlemas vahetusid pooled inimesed, sest ettevõttes ei olnud enam ruumi neile, kes ajasid kangekaelselt muudatustele sõrgu vastu. "Kui annad inimesele otsad kätte, aga ta ikkagi tulevikku ei usu, siis ei saa sundida teda vägisi tegema seda, mida ei taha," selgitab ta vallandamiste tausta. Tavatöötajad oma kohti ei kaotanud -- nemad ei ole süüdi, kui firmal kehvasti läheb, rõhutab Kuusik.

Kuusik ütleb oma kogemusest, et iga uue väljakäidud idee vastu tõrgub peaaegu alati 90 protsenti meeskonnast. Seejärel on vaja lasta mõttel settida. Iga idee ei pea realiseeruma sel kujul, nagu ülemus pakub. "Minu pakutud ideed ei ole alati parimad. Enamasti tahetakse stabiilsust, mis on loogiline. Kõik uus ajab rutiini sassi. Kui ettevõte on aga mõnda aega kahjumis, ei saa samamoodi jätkata," nendib Kuusik. "Oleme eelmise juhiga erinevad, aga iga juht ehitabki oma meeskonna."Kõige lihtsamalt õnnestub firma tupikust välja upitada, tõstes müüki. Kui turg on kitsas, nagu Eestis, siis aitab hoopis kulude kokkuhoid, usub Kuusik, kes kärpis masinapargile minevat raha ja halduskulusid. Palgakulu vähenes koondamiste ja kaadrivahetusega.

Tähtis on tootmise efektiivsus

Elektroonikasektoris läks kogu toodang piiri taha, seega ei pidanud ühegi Eesti ettevõttega konkureerima. Võisteda tuli kõigi tegijatega maailmas, nii et tootmisefektiivsus pidi olema viimseni timmitud. "Ehituse poolel on palju ära teha. Oleme elektroonikasektoriga võrreldes nii protsesside kui kvaliteedijuhtimisega maas. See, mida tegin eelmisel aastal, on alles algus."

Grupi tasandil on Eltelil, mille käive oli 2013. aastal 1,15 miljardit eurot, hästi läinud. Seepärast otsustasid suuromanikud viia tänavu veebruaris firma Stockholmi börsile. Investoritele pakuti 67,3 protsenti aktsiatest. "Teadaolevalt nii suurt meie sektori ettevõtet Euroopas börsil ei ole, nii et näitajate osas ei ole kellegagi võrrelda. Võtab aega, enne kui selgub, mis õiglane hind on."

"Eltel Networks on väga tõsiseltvõetav konkurent, nad on samas suurusjärgus ettevõte, nagu meie. Elteli kahjum meid otseselt ei mõjuta, kuid teisipidi teeb seda. On turul agressiivsem. Tundub, et Eltel on seda -- minu hinnangul on nad pakkumistel olnud aktiivsemad kui varem. Soomes ja Rootsis on konkurents Elteliga sama tihe kui siin. Eestis on tööd vähe ja järjest vähemaks jääb. Oleme mahtudega jõudnud tagasi aastasse 2009. Kindlasti on tellijatel rahakott õhemaks jäänud ja teadupärast Euroopa toetusi lihtsalt ei ole ning teedeehitus sõltub sellest palju. Teedeehitus on omakorda energeetikaga seotud. Soome turul on olukord veidi parem kui meil, aga neil on rasked ajad möödas. Paar aastat tagasi oli ka neil väga keeruline."

Empower AS juhatuse liige Jaanis Järvet

 

Ausat mängu vähem

Kuusikut üllatas ehitussektorisse tulles, et hangetel osalevad ka need ettevõtted, kes ei maksa tõenäoliselt ausalt makse. "Elektroonikasektoris ei ole teist varianti: rahvusvaheline ettevõte mängib ausat mängu. Nüüd ehituses tegutsedes pole ma selles veendunud. Ma ei ole varem pidanud sellele mõtlemagi. Teadsin, et kõike tehakse nii, nagu seadused ette näevad, mis ongi normaalne ärikultuuri osa," räägib ta. "Ilmselt näevad ka kliendid, kes ostavad odavat hinda, et kõik ei ole päris puhas."

Iga projekt on oluline. Eriti Eestis, kus on piiratud turg. Tegijaid on rohkem kui tööd, mistõttu on nii mõnedki ettevõtted Kuusiku sõnul raskustes. "Väikestega on keeruline konkureerida. Nad ei taotle ehk ka kasumit, maksavad palka ja pakuvad odavat hinda, aga meil on omanikud, kes tahavad tootlust saada," räägib Kuusik.

Seega töötavad paljud Eestis asuva firma töölised mujal, nii Rootsis kui Soomes. "Kasv müügis tuleb tegelikult väljaspool Eestit. Crossboarder sales on märksõna kõigis Balti riikides. Oma turul tuleb toimetada, aga üksi sellest ei piisa."

Eesti Eltel alustab tööliste suure värbamiskampaaniaga, otsides inimesi, kes nõus ka mujal töötama. "Et meie Soome-Rootsi kolleegid saaksid projekte kätte, peavad nad olema konkurentsivõimelised. Konkurentide ressursid tulevad samuti mujalt, näiteks Poolast." Kuusik avaldab, et kui Eestis saab tööline põhipalka keskmiselt 700-1000 eurot, siis Skandinaaviamaades on see kaks korda suurem. Kui mitte rohkem.

Kalle KuusikTöötas 2005. kuni 2011. aastani Elvas tööstuselektroonika ettevõttes Enics, enne seda töötas 10 aastat Elcoteqis. "Kuna Elcoteqis ei võimaldatud väga kõrgele tõusta, siis seal tulid piirid ühel hetkel ette."

2012. aastal läks aga tegevjuhina tagasi endisesse Elcoteqi, mille Tallinna tehase ostis Prantsuse firma Éolane.

2014. aasta jaanuari lõpust juhib Eestis firmat Eltel Networks.

Sai 2011. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt teise klassi aumärgi.

Töölisi keeruline leida

Ehitussektoris üldiselt leiab töölisi, aga kuna Eltelis on vaja spetsiifilisi oskusi, siis tuleb spetsialiste tikutulega taga otsiga. Palju lihtsam on noortel IT-ga tegeleda. "On puhas ja soe, istud arvuti taga ja võtad kohvi kõrvale. Meil on aga teisiti, töö on füüsiliselt raske. Rootsi-Soome ei leiaks samuti töölisi, nad on tegelikult sunnitud töökäsi sisse tooma. Asi ei ole vaid kuludes."Seljakotiga, mis kaalub oma 20 kilogrammi, mobiilimasti ronimine ei ole iga noore unistus. "Päev otsa oled masti otsas, õhtuks ronid alla. Üks asi on, et oled füüsiliselt korras. Teine asi, kas julged masti otsa minna. Hirm on suuremgi takistus."

Kui julgust jagub, tahab Kuusik sel aastal ka ise mobiilimasti otsas ära käia. Mõistmaks, mida tavaline tööline igapäevaselt tegema peab. Tegelikult on otsustatud, et kõik Elteli kontoritöötajad, keda on veidi üle 30, peavad vähemalt ühe päeva aastas laua tagant lahkuma. "Olema töömaal - seal, kus tõelist tööd tehakse, mitte arvuti taga. 220 volti me kontoritöötajatele kätte ei anna, aga kui ta ikka ise tööle käe külge paneb, on teine asi. Avardab kontorirahva silmaringi. Ehk ka töömehed saavad aru, et ei ole olemas esimese ja teise korruse inimesi."

Jaga lugu:
Hetkel kuum