Maksuhalduri käest päästab viisakus

Eile jagas advokaadibüroo ATTELA partner ja vandeadvokaat Marko Saag Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee seminaril soovitusi, kuidas tuleks käituda maksukontrolli ajal. Suurim viga, mida ettevõtjad Saagi sõnul teevad, on ebapädevate ja läbimõtlematute vastuste andmine. Maksuhalduri käitumist tundes on Saagi sõnul oluliselt lihtsam enda eest seista. Vastasel juhul on kerge jätta endast päti mulje.

Maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik ütles Saagi soovituste peale, et maksumenetlus on suunatud eelkõige maksude tasumisega seotud asjaolude väljaselgitamisele koostöös ettevõtjaga. „Asjaoludest omab eelkõige ülevaadet just maksumaksja ja tema saab tegelikku olukorda maksuhaldurile kõige paremini selgitada,“ märkis ta. Hea koostöö tagab Lemendiku sõnul, et menetlus toimub võimalikult kiiresti ja välistab ka tahtmatud vääritimõistmised.

Saag rääkis seminaril, et kui fiktiivsete arvete kontrollimisel küsib maksuhaldur ettevõtjalt, milline seos on tal kahtlustatava ettevõttega, nimetatakse tihtipeale kolme asja: leping, arve ja pangaülekanne. Need on aga Saagi sõnul halduri silmis päti tunnused, kuna iga fiktiivse arve koostaja pöörabki tähelepanu just nende kolme asja olemasolule.  

„Ilmselge on liialdus, et maksuhalduri jaoks on leping, arve ja ülekanne tabud. Vastupidi,“ ütles Lemendik. Kui maksukohustused on täidetud ja eelnimetatud andmed on esitada, siis on tema sõnul maksuhalduri jaoks see üldjoontes täiesti piisav, et mittekorrektne tegevus välistada.

Saag ütles ka, et maksuamet rikub ümbrikupalka uurides seadust lastes töötajatel objektidel maksuhalduritele oma pangaväljavõtet näidata. Lemendik ütles selle peale, et maksuhaldur lähtub oma töös ainult seaduse piiridest. "Ka töötamise registri kontrollidel on meil seadusega antud õigus kasutada tõenditena töötajate ütlusi ning vajadusel nende pangakonto väljavõtteid,“ ütles ta. Lemendik lisas, et palub kõikidel teavitada juhtumitest, kus on maksuametniku tegevuses kahtlus tekkinud.

Möödunud aastal lõpetas maksuameti kontrolliosakond 24 058 kontrolli. Kontrollides ja koolitustel keskendutakse Lemendiku sõnul sellele, et suunata maksumaksjat võrdseid konkurentsitingimusi järgivale käitumisele. Ta lisas, et ettevõtja ei pea ekstra tegelema tõendite kogumisega, kui tema raamatupidamine on korrektselt peetud. „Seetõttu on sobimatud ka kaudsed soovitused, kuidas jätkata ümbrikupalga maksmist. Eelkõige kahjustab see ettevõtluskeskkonda ennast,“ kritiseeris Lemendik advokaadi näiteid, kuidas maksuamet ümbrikupalga saajaid vahele võtab. „Õnneks näitavad meie vaatlused, et suur osa ettevõtjaid mõistavad seda ja musta tööjõu kasutamine on vähenemas,“ lisas Lemendik.

Maru Ehituse juhil Peeter Nõlvakul on vaid üks soovitus, kuidas käituda, kui maksuhaldur uksele koputab – tuleb jääda viisakaks.

Üks enim kontrollitavaid valdkondi ongi ehitussektor, kus makstakse palju ümbrikupalka. Kuigi probleeme on tavaliselt just alltöövõtjatega, ei jää maksuhalduri kontrollidest puutumatuks ka peatöövõtjad. Nii on ka Maru Ehitusel olnud kokkupuude maksukontrolliga, kus nende käest nõuti infot nende alltöövõtja kohta. Maksuametnik nõudis uuesti ka andmeid, mida Maru Ehitus oli juba varem igakuiste deklaratsioonide käigus maksuametile esitanud.

„Kui ütlesime, et neil on andmed olemas, küsis haldur, kas meil on raske need uuesti esitada. Loomulikult ei saanud me keelduda,“ ütles Nõlvak. Kuigi ettevõtjatel on kohustus olla maksukontrolli ajal koostööaltid, näeb seadus ette, et tõendite kogumisega peab tegelema maksuhaldur. „Andmeid oli kokku mitme suure kausta jagu ja meile tekitas see mõttetut lisakulu,“ ütles Nõlvak. Tema sõnul oli maksuhalduri nõue seda enam asjatu ajakulu, et peatöövõtjal pole kohustust omada alltöövõtjate kohta rohkemat infot kui lepingut nendega. „Meil pole ei õigust ega kohustust neilt küsida, kuidas nad oma töötajatele palka maksavad,“ ütles ta.

Nõlvak ütles, et maksuameti kontrollid on igati tervitatav ja nad on valmis andmeid jagama. „Pole kunagi olnud põhjust millelegi vastamisest või jagamisest keelduda,“ ütles ta.

Ka ehitusettevõtte Agorek OÜ omanik Vello Luts ütles, et kuigi maksuametnik on tavakontrolle teinud, pole nende firmal pidanud olema põhjust maksuameti küsimustele vastuseid ette mõelda. Tema sõnul saab kokkupuude maksuhalduriga alguse inimesest endast. „Kui oled viisakas ja pättust ei tee, ei tohiks muret olla,“ ütles Luts. Kuna Agorek tegutseb Lääne-Virumaal, siis Lutsu sõnul maksuamet neile tihti külla ei satu.

Luts lisas, et on tuttavatelt kuulnud küll juhtumeid, kus maksuametnik läheb objektidele vaatlusi tegema koos politseinikega ja ka nii, et kogu platsile tõmmatakse piirded ümber. „Ega seal muud võimalus pole. Suurematel objektidel, kus töötavad alltöövõtjad, kipub ümbrikupalk paratamatu olla,“ ütles ta. Lutsu sõnul aga musta rahaga jamada ei tasu, kuna lõpuks saab kannatada ikka see, kes seadust rikub.