Marge Väikenurm • 2. aprill 2015 kell 4:15

Riiklik koristustsunft pühib väikefirmad teelt

"Kui vaatan aeg-ajalt hanketingimusi, tuleb muie suule," ütles puhastusteenuseid pakkuva firma Kuldsed Käed juht Andre Tühane liiga rangete tingimuste kohta.  Foto: Andras Kralla

Ettevõtjad kurdavad, et Riigi Kinnisvara ASi heakorrateenuste hangetel on välja kujunenud valitud seltskond, kelle vastu on väikestel tegijatel lootusetu võidelda.

Riigihangete registris kümne aasta jooksul tehtud hankeid läbi vaadates jäi Äripäevale silma, et RKASi hallatavaid objekte koristab peamiselt viis firmat. Eesti omadest on nende seas Kinnisvarateenindus ja Jõgeva Elamu Halduse AS. Ülejäänud kolm on väliskapitalil põhinevad suured puhastusfirmad: ISS Eesti, SOL Baltics ja P.Dussmann Eesti.

“Kui vaatan aeg-ajalt hanketingimusi, tuleb muie suule. Nõudmistega on üle pingutatud,” ütles Andre Tühane, kes juhib puhastus- ja hooldusteenuseid pakkuvat firmat Kuldsed Käed. Tema sõnul ei ole mõtet minna objektiga tutvuma, süveneda ja oma aega viita, kui on teada, et lõpuks võidab soodsaim pakkumine. Madalat hinda suudab pakkuda aga just suurem firma.

Välismaa firmadel eelis

Eesti omadel üldiselt hammas hangetele peale ei hakka, mis loob Tühase hinnangul vastuolulise olukorra. “Räägitakse, et toeta eestimaist, sest see on ühiskonnale ja majandusele kasulik, aga riik teeb vastupidi. Õpetab rahvast käituma ühtmoodi, aga ise eeskuju väga ei näita,” imestas Tühane, kelle sõnul võttis RKAS nendega selle aasta veebruaris ühendust ja kutsus ühel hankel osalema. “Tundub, et nad on tüdinenud praegustest partneritest.”

Riigi Kinnisvara sõlmis raamlepingu (2011-2015):

SOL Balticsiga

ISS Eestiga

P. Dussmann Eestiga

Kinnisvarateenindusega

Jõgeva Elamuga

Tühane kostis kutse peale, et tingimused on liiga ranged ja odava pakkumisega on raske kvaliteeti tagada. “Töötaja, kes rääkis, oli päri. Lihtne ametnik ka midagi muuta ei saa. On ettekirjutused, mis on ülevaltpoolt paika pandud.”

Puhastusettevõtte Koduhooldus omanik ja juht Sirje Talvistu nimetab RKASi hangete võitjaid turuvalitsejateks. Küsimusele, kuidas nad on selleks saanud, on Talvistul vastus olemas: tehakse liiga suuremahulisi hankeid, millest väiksematel jõud üle ei käi.

“Kui olen väikeettevõtja ja tegutsen näiteks Viljandis, siis ei ole võimalik, et lähen Saaremaale, Ida-Virumaale ja Hiiumaale teenust pakkuma – selleks peab suur organisatsioon olema,” rääkis Talvistu. “Oma firmat pean keskmiseks. Meie käive oli mullu miljon eurot, mis on koristuses hea summa, aga me ei saa suurtel hangetel osaleda.” Koduhoolduse töödest moodustavad riigihanked enamiku. Tallinna piirkonnas on neid 60 protsendi ulatuses, Tartus ja Lõuna-Eestis 90 protsenti.

RKAS on Talvistu sõnul ka temalt uurinud, millistel tingimustel tema firma hangetel osaleks. “Ega minu järgi tingimusi tehta,” tõdes aga Talvistu, kes on rõhutanud, et tagatissummad ja leppetrahvid on liiga kõrged. “Kui olen väike firma, kellele on iga euro oluline, saan viieaastase lepingu, aga pean siis näiteks 10 000 eurot aastateks lihtsalt kuhugi panema. Ma ei saa selle rahaga investeeringuid teha. See on lihtsalt minult võetud raha,” kurtis Talvistu.

Alla andnud

Puhastusfirma SPS Grupi üks omanikke Silver Bakhoff on üritanud RKASi hangetel osaleda, aga mõistnud, et sel ei ole mõtet. “Hanked on niimoodi üles ehitatud, et väiksema käibe ja kogemusega ettevõtted ei saa sinna lihtsalt ligi,” selgitas Bakhoff, kes piirdub vaid RKASi väljakuulutatud hangetele pilgu peale viskamisega.

Maavalitsusele mugav

Riho Rahuoja, Hiiu maavanem

Meile on väga mugav, et Riigi Kinnisvara tegeleb heakorrateenustega. Kogu filosoofia järgi peaks see ka odavam tulema. Kui see suur maja peaks olema maavalitsuse oma, siis kuluks pool tööasjadest maja korrashoiu organiseerimisele. Maavanema ja ametnike jaoks vabastab praegune korraldus oluliselt rohkem aega.

Väikefirmadelt eeldab RKAS liiga suuri käibeid, samuti ootab väga suurte pindade puhastamise kogemust. Väikestele on katsumuseks ka kogenud ja pika staažiga objektijuhi leidmine, kel oleks kõrgharidus ja erinevad nõutud dokumendid. “Referentse on ka suhteliselt vähestel. Mulle tundub kohati, et hanked on kättemängitud, aga ma ei saa midagi kindlat väita,” sõnas Bakhoff.

Teisalt pakub ta, et kuna RKAS on vahendaja rollis, siis tahab ta kindlust, et nende hallatavates hoonetes üle Eesti on tasemel koristajad. Bakhoff oletas, et ehk on karmide tingimuste põhjus ka selles. Väikesed ettevõtted ei pruugi lihtsalt stabiilsed näida, kuigi Bakhoff arvab teisiti. “Oleme 8 aastat turul olnud. Ei saaks öelda, et teeme suurettevõtetest halvemat tööd. Kvaliteet võib meil isegi parem olla.“ Bakhoff lisas, et kuna madala hinnapakkumisega hankeid võitvate suurfirmade omanikud tahavad ka kasumit teenida, siis hoiab see ka koristajate palgad allasurutud.

Riigi Kinnisvaraga vaidluste lainel

Aeg-ajalt Riigi Kinnisvara hankeid võitev Kinnisvarateeninduse juht Ivar Bank nõustus, et tingimused ei ole leebemat sorti. “Oleme arutanud tingimuste rangust ja olnud sunnitud mõnest hankest loobuma, sest ei suuda kõiki tingimusi täita,” avaldas Bank, pidades silmas just nõudeid rahalistele vahenditele.

RKAS on Kinnisvarateenindusele ka omajagu sanktsioone kehtestanud ning neil on tekkinud vaidlusi. “Ei sõnastata soovitavat kvaliteeti, mistõttu jääb määratlemata hanke maht. Siit tekivad vastuolud,” selgitas Bank.

Kui tellija otsustab, et koristajad ei ole head tööd teinud, siis Banki sõnul “jõu vastu väga ei saagi”. “Kui nad otsustavad, et su töö on halvasti tehtud, siis vastupidise tõestamine on väga keeruline, ainult kohtuga. Aga kõigepealt teevad su vaeseks: võtavad tagatisraha ja lepingu ning siis käi ja kaeba. Teinekord on lihtsam sanktsioonid ära maksta. Unustada ja lepinguga edasi minna,” on Bank otsekohene.

Riigi Kinnisvara objektidelt saab tuua selliseid näiteid tema sõnul väga palju. “Põhiliselt vaidlemegi nendega. Teiste ametkondadega neid nagu väga polekski.”

Tingimused ei pea olema pehmemad, kuid RKASi hangete nõuded võiksid põhineda loogikal, mitte lihtsalt olla kriteeriumid, mida rakendatakse ametniku suvast, leiab Bank. Tingimused peaksid põhinema ka turul valitseval olukorral ja ettevõtete võimalustel. “Korvpalli on ka hea mängida, kui on kindlad reeglid, mis kestavad aastaid. Siin aga muudetakse reegleid iga mänguveerandi järel,” ütles Bank ja lisas, et tagatisraha võiks väiksem olla ja teenuse kvaliteeti tuleks hinnata standardite ja lepingu järgi.

Väikestele tegijatele ütleb Bank, et võidelgu oma tase välja. “Mina olen alustanud aastal 1993 ühe tolmuimejaga. Kas mul oli kerge või raske haarata kogu Eestit? Tegin seda samm-sammult, aga mul oli tahtmine kasvada suureks. Süüdistagu iseennast.”

Üle 300 objekti viiele firmale

Krista Rebane, RKASi heakorra projektijuht

2011. aastal sõlmiti nelja aasta pikkune raamleping seetõttu, et riik hakkas senisest palju aktiivsemalt varasid üle andma. Raamlepingu partnerite vahel korraldatavad minihanked tagavad paindlikkuse heakorrateenuse vastustuse ülevõtmisel ja väiksema ajaressursi hanke läbiviimisel.

Kõigil heakorrateenust pakkuvatel ettevõtetel oli võimalus hangetel osaleda. Juhime tähelepanu asjaolule, et raamlepinguga ei fikseeritud ühtegi kindalt objekti, vaid partnerite vahel tehti konkreetsete objektide teenindamiseks eraldi minihanked kokku enam kui 300 objektile.

Väikefirma lootis raamlepingule

RKAS sõlmis neli aastat tagasi raamlepingu viie firmaga, kes on aastate jooksul edukad olnud. Konkurendid leiavad, et selle lepinguga pandi turg lukku.

RKAS põhjendas raamlepingu sõlmimist sellega, et riigile anti 2011. aastal üle väga palju hooneid. Pärast neljaks aastaks sõlmitud lepingut tohtisid raamlepingule allakirjutanud osaleda rohkem kui 300 minihankel.

Raamlepingu üks partnereid, puhastusteenuseid pakkuv Jõgeva Elamu Halduse AS, on aastate jooksul võitnud mõne üksiku objekti hanke. “Kui mõni on millegagi puusse pannud, siis oleme ka midagi saanud,” muheles ettevõtte haldusjuht Kersti Eik. “Väga raske on olnud.”

Praegu koristavad firma töötajad Tartus Tähe tänaval endist maksu- ja tolliameti pooltühja hoonet. Leping on peagi lõppemas, aga suvel tuleb juurde uus objekt -- viis aastat kestva lepinguga Jõgeva keskkonnaameti kontor.

Eik ütles, et võrreldes varasemaga on RKAS tingimusi pehmendanud ja lepingud on pikemad. Eik vaidleb vastu teistele ettevõtjatele, nagu oleks keeruline hangetest osa võtta, sest “nendesugune väike ettevõte on ju tingimustele vastanud”.

Suured teevad puhta töö

Võitmisega näib olevat siiski teine lugu, sest kui Jõgeva Elamu Halduse AS läks mullu kahele suurele hankele, ei võitnud ta kumbagi. “Võita on loomulikult raske. SOLi, Kinnisvarateeninduse, ISSi ja Dussmanni vastu välja minna on ülikeeruline. Mõned hinnad on niivõrd madalad, et minu meelest ei kata tööjõukulusidki,” ei varja Eik, et võitmine on pigem erand kui reegel, sest suured teevad puhta töö. “Tõesti ei kujuta ette, kuidas suured saavad nii madalaid hindu teha.”

Paljuräägitud raamlepingu järel on ettevõte end hoopis läbikukkununa tundnud. “Osalesime hästi paljudel hangetel, aga meie hind jäi enamasti keskele – saime vaid ühe lepingu,” kirjeldas Eik, kuidas neil pärast lepingut hangetel näkkas. “Kui tegime viiekesi raamlepingu, siis meie lootsime, et saame rohkem lepinguid, aga teiste hinnad olid madalamad,” tunnistab Eik karmi reaalsust.

Leping pani turu lukku

Üldiselt muudab raamleping ettevõtte elu mugavaks, nentis Eik: suur paberitöö on tehtud ja hiljem piisab vaid hinnapakkumisest. “Kartsime, et on palju osalejaid ja pakkusime suhteliselt madala hinna. Kui me poleks lepingus osalenud, ei oleks saanud ka võimalust hinnapakkumisi teha. No see on tõesti turu lukkupanek -- mingid objektid tulevad lepingu raames,” märkis Eik.

RKASi tingimustele Eik midagi ette ei heida. “Pigem on neile raske piisavalt head teenust osutada, sest nad on üsna pretensioonikad, aga saan aru, et nad peavadki nõudma,” valis Eik hoolikalt sõnu. Samas kiitis ta RKASi, sest see on kindel partner ning hanked on konkreetsed.

Eik nõustus aga võitjate seas figureeriva Kinnisvarateeninduse juhi Ivar Bankiga, kes pole rahul liiga suurte tagatissummade nõudmisega. “Üksainus objekt Jõgeval ja tagatisraha suurus oli äkki lausa 8000 eurot,” meenutas Eik üht üllatavalt kopsakat summat.

Hetkel kuum