Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eksport kukkus veebruaris 7%

    Puit on üks Eesti peamisi ekspordiartikleid.Foto: Erik Prozes

    Kaupade eksport kahanes 2015. aasta veebruaris 7% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatas statistikaamet.

    Enim mõjutas ekspordi ja impordi langust mineraalsete toodete ja mehaaniliste masinate kaubavahetuse vähenemine.
    Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 141 miljonit eurot, mis oli 17 miljonit eurot suurem kui 2014. aasta veebruaris.
    Kõige enam eksporditi veebruaris elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), puitu ja puittooteid (11%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Ekspordi langust mullu sama ajaga võrreldes mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (langus 34 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (langus 11 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Enim kasvas puidu ja puittoodete (kasv 11 miljonit eurot) ning elektriseadmete (kasv 6 miljonit eurot) väljavedu.
    Kõige rohkem imporditi veebruaris Eestisse elektriseadmeid (21% koguimpordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%) ning mineraalseid tooteid (10%). Impordi langust mõjutas enim mineraalsete toodete (langus 43 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (langus 11 miljonit eurot) sisseveo vähenemine. Samas suurenes elektriseadmete (kasv 44 miljonit eurot) sissevedu.
    Ekspordi sihtriikide seas oli veebruaris esikohal Rootsi (19% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Läti (10%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu.Enim vähenes eksport Venemaale (langus 46 miljonit eurot), Lätti (langus 15 miljonit eurot) ja Norra (langus 14 miljonit eurot).Venemaale eksporditi vähem mehaanilisi masinaid (sh buldooserid, ekskavaatorid) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (sh. kange alkohol, piim ja piimasaadused, kala). Lätti vähenes mineraalsete toodete (sh mootorkütus, elektrienergia) ja transpordivahendite (sh sõiduautod) väljavedu. Norra eksporditi vähem mineraalseid tooteid (sh aromaatsete süsivesinike segud) ning mitmesuguseid tööstustooteid (sh. kokkupandavad ehitised). Samas suurenes oluliselt eksport Hollandisse (kasv 17 miljonit eurot) ja Iraani (kasv 11 miljonit eurot). Hollandisse suurenes mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli) ning Iraani põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh oder) eksport.
    Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (10%) ja Lätist (9%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia), Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid ning Lätist elektriseadmeid ja põllumajandussaaduseid ning toidukaupu. Enim vähenes kaupade sissevedu Saksamaalt (langus 29 miljonit eurot) ja Soomest (langus 26 miljonit eurot). Saksamaalt imporditi vähem mineraalseid tooteid (sh rasked õlid) ja mehaanilisi seadmeid ning Soomest mineraalseid tooteid (sh. mootorkütus ja elektrienergia) ja transpordivahendeid. Samas suurenes kaupade import Hiinast (kasv 15 miljonit eurot) ja Ungarist (kasv 13 miljonit eurot). Hiinast kaupade impordi suurenemist mõjutasid peamiselt elektriseadmete ning tekstiil ja tekstiiltoodete ja Ungarist elektriseadmete sisseveo kasv.
    Võrreldes käesoleva aasta jaanuariga langes veebruaris eksport 6% ning import kasvas 4%.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.