Laenamisel tasub valmis olla intressi tõusuks

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 19. aprill 2015 kell 7:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laenamisel tasub valmis olla intressi tõusuks
Laenajad peaks rohkem mõtlema laenu sisule, mitte ainult selle hetke soodsusele, leiab Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht Agur Tammistu. Foto: Meeli Küttim
Euribor on jätkuvalt rekordmadal, kuid selle kasv pole välistatud. Paljud kodulaenu võtnud kliendid sellega ei arvesta, kuigi nii pankurid kui ka maaklerid selgitavad inimestele selle vajadust.
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul sunnib Eesti Pank kommertspanku klientide eest intressitõusule mõtlema, sest uute 1. märtsil kehtima hakanud eluasemelaenude väljastamist reguleerivate nõuete järgi peavad pangad vaatama, et kliendid oleksid maksevõimelised ka siis, kui intressid on oluliselt kõrgemad kui praegu.
“Praegu on kuue kuu Euribor 0,088% ehk peaaegu mitte midagi, panga marginaal 1,5–2% otsa. Pangad peavad aga laenuvõime hindamisel arvestama kuueprotsendilise intressimääraga. Nii diskvalifitseeruvad inimesed, kes ei veaks intressi tõusu välja,” selgitas Sooman ja lisas, et see tingimus sunnib mõtlema ka peresid, kes sooviks laenu viimase piirini võtta.Turg on rahunenud
Soomani hinnangul on inimeste tung iga hinna eest võimalikult suur laen võtta vaibumas, sest uusarenduste hinnad on kukkunud ja ka kinnisvara järelturu tehingute hinnad kukkumas. Kuigi küsitakse endiselt suuremaid summasid, on inimestele kohale jõudmas, et kinnisvara ei pea nüüd ja kohe ostma, saab natuke ka oodata.
“Aastate 1988–1991 suured põlvkonnad lõid aasta tagasi turu natuke uppi, kui hakkasid endale kodusid ostma. Äkilisemad on saanud ostud tehtud ja turg on rahunenud. Aasta tagasi panid noored aktiivselt kirja kõik sissetulekud ja lisatagatised, et võimalikult suurt laenu saaks. Nüüd on turg rahunenud ja inimesed aru saanud, et midagi ei juhtu, kui kohe laenu ei võta,” lisas Sooman

Keskmine laenuvõtja peab valmis olema 160euroseks kuumakse kasvuksAgur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht
Kui kinnisvara ostuhuviline on välja valinud endale sobiva kinnisvara, alustab ta finantseerija otsimist ehk n-ö poodleb pankades. Kahjuks ei pöörata laenu taotlemisel eriti sügavat tähelepanu laenu sisule ja valitakse välja soodsaim pakkumine. Olles teinud valiku, ei pöörata ka tähelepanu sellele, kuidas hakkab väljavalitu juures toimuma igapäevane tavapangandus ja kui soodne see on.
Saanud teada oma soodsa kuumakse, ei mõelda sellele, mis saab edasi. Mõnes laenulepingus on sees punkt, kus laenuandjale jääb võimalus ühepoolselt intressi tõsta. Euribor on praegu küll aegade madalaim, aga kui kauaks see nii jääb, seda me ei tea. Laenusaajad tavaliselt ei mõtle sellele. Kindel soovitus on, et arvestage läbi oma kuumakse ka kõige mustema stsenaariumi korral.
Kui me võtame keskmise eluasemelaenu, mis on 60 000 eurot, perioodiga 30 aastat, korrutame selle 5,4%ga, mis oli Euribori kõrgtase, siis saame lisakuluna tagasimakse 160 euro võrra kuus suuremaks. Kas me oleme selleks valmis?
Lisaks tasuks laenamisel mõelda, kas sissetulek on stabiilne ja mis saab siis, kui töö kaotate. Pangad loomulikult selgitavad laenajale kõiki ohte, kuid vaatamata sellele ollakse laenamisel siiski kinni hetkeolukorras. Lisaks võiks laenajad mõelda ka sellele, et ostetav kinnisvara vajab selle perioodi jooksul kindlasti remonti ja ka mööbli vahetust, nii et ei tohiks endal laenukoormusega hinge kinni tõmmata.
Arvestatakse kliendi maksusuutlikkust
Vastavalt krediidiasutuse seadusele peab pank kliendi maksevõime arvutamisel kasutama tegelikust suuremat intressi.
“Näiteks kui eluasemelaen antakse fikseerimata intressimääraga, siis arvestatakse intressimäärana kas laenulepingus toodud intressimäära, millele on lisatud kaks protsendipunkti, või aastaintressimäära 6% olenevalt sellest, kumb intressimäär on suurem. Sellise arvutuskäiguga saab välja selgitada, kas klient on võimeline tasuma laenumakseid ka Euribori suurenemisel,” tõi välja Nordea panga pressiesindaja Kadri Kütt.
Kuid Nordea väljastab intressitõusu piiranguga eluasemelaene, mille puhul fikseeritakse intressi ülempiir. Üldise intressitõusu korral laenuintress üle selle fikseeritud ülempiiri ei tõuse. Ülempiirist madalamal tasemel kõigub laenuintress vastavalt turu muutustele.
Fikseeritud intressi ülempiiriga eluasemelaenu korral lisandub laenuintressile lisamarginaal intressitõusu riski maandamiseks (intressioptsiooni ostmiseks), kuid intressimäärade järsu tõusu korral tagatakse jätkuvalt madal intressimäär. Juhul kui intressimäärad püsivad madalamad, on ka laenuintress jätkuvalt madalamal tasemel.
Intressitõusu piiranguga eluasemelaenu saab võtta eurodes ja maksimaalselt 30 aastaks. Piiranguperiood võib olla 2–10 aastat ning laenu tagasimaksed toimuvad annuiteetgraafiku alusel. Intressitõusu piirangu saab võtta vaid korraga väljamakstavale laenule.
Uued nõuded panevad paremini paika, kellele kui palju laenu tohib anda
Eluasemelaenude väljastamist reguleerivad uued nõudedAlates selle aasta märtsist peavad kõik Eestis tegutsevad pangad täitma eluasemelaenude väljastamisel kolme nõuet: eluasemelaenu tagatuse piirmäär, laenumaksete piirmäär ja eluasemelaenu maksimaalne tähtaeg. Iga uue eluasemelaenu väljastamisel peab arvestama kõigi kolme piirmääraga.
Eesmärk on suurendada laenusaajate ja -andjate vastupanuvõimet majanduse ebasoodsa arengu suhtes ning ohjata laenutsükli tõusufaasis liiga kiiret laenukasvu ja selle kaudu ka kinnisvara hindade kasvu.
Seatud piirmäärasid ületavate tingimustega võib pank väljastada kvartali jooksul antud laenude kogumahust kuni 15%, see peaks tagama pangale piisava paindlikkuse laenuotsuse langetamisel ja sellega seotud riskide hindamisel ning aitama seega kaasa laenuturu tõhusale toimimisele.
Eluasemelaenu tagatuse suhtarvleitakse eluasemelaenu summa jagamisel laenu tagatiseks oleva kinnisvara väärtusega. Võib eluasemelaenu andmise otsuse tegemise hetkel olla kõige rohkem 85%.KredExi käendusega eluasemelaenude puhul võib laenu tagatuse suhtarv ulatuda kuni 90%ni.
Laenumaksete ja sissetuleku suhtarv leitakse laenusaaja kõikide laenukohustuste põhiosa- ja intressimaksete summa jagamisel tema netosissetulekuga. Võib eluasemelaenu andmise otsuse tegemise hetkel olla kõige rohkem 50%.
Fikseerimata intressimääraga eluasemelaenude puhul tuleb igakuiste laenumaksete arvutamiseks arvestada intressimäärana kas laenulepingus toodud intressimäära (baasintressimäär koos intressimarginaaliga), millele on lisatud 2 protsendipunkti, või aastaintressimäära 6%, olenevalt sellest, kumb neist on kõrgem.
Eluasemelaenu tagasimaksmise tähtaeg võib olla kõige rohkem 30 aastat.
Allikas: Eesti Pank
Pangad pakuvad pigem ujuvat intessi
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivase sõnul on kliendil võimalik võtta ka fikseeritud intressiga laenu, kuid seda kasutatakse vähe. “Senine kogemus näitab, et ujuva intressiga laen on pikema aja vältel siiski kokkuvõttes kliendile soodsam. Et võita intressi fikseerimisest, peab tabama õiget momenti, et fikseerida vahetult enne tõusu algust, seda täpselt prognoosida on aga keeruline,” selgitas ta. Intressi fikseerimine Swedbankis marginaali ei muuda.
SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas nentis, et SEBs on enamik kodulaene ujuva intressiga ehk siis seotud Euriboriga. “Intressi fikseerimist tasub kaaluda neil, kes on intressi tõusu suhtes väga tundlikud. Samas võib see tähendada, et väga madalate intressitasemete perioodil võib fikseeritud intress olla tuntavalt kõrgem kui ujuv intress,” hoiatas ta. “Kliendi laenuvõimekuse hindamisel arvestatakse alati võimaliku intressitõusuga, et klient saaks hakkama ka suurema laenumaksega.”
Nordea panga pressiesindaja Kadri Kütt möönis, et praegu pole oma laenu intressitõusu vastu kaitsmine kuigi populaarne, sest laiemas majanduskeskkonnas ei ennustata baasintresside muutusi.Kütt selgitas, et Nordea kodulaenu intress koosneb baasintressist – enim on kasutusel kuue kuu Euribor – ja kliendi isikukohasest marginaalist. Marginaal laenuperioodil ei muutu, baasintress aga küll – kuue kuu Euribor iga poole aasta tagant.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Peep Sooman
- PINDI KINNISVARA OÜ
Hetkel kuum