Autorid nõuavad üle 800 000 euro "tühja kasseti tasu"

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 30. aprill 2015 kell 14:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Autorid nõuavad üle 800 000 euro "tühja kasseti tasu"
VideomakkFoto: Julia-Maria Linna
Täna otsustas ringkonnakohus, et autoritel, esitajatel ning fonogrammitootjatel on õigus saada „tühja kasseti tasu" ka moodsatelt meediakandjatelt ja -seadmetelt, vahendas autoreid esindanud Glimstedti vandeadvokaat Priit Lätt.
„Siiani koguti autoritasu eelkõige helikassettide ja VHS-ide pealt. Üsna arhailine moodus. Helikassette ja VHSe tuleb otsida tikutulega, sest neid lihtsalt ei ole enam ning tänane tarbija pole neist ilmselt kuulnudki," sõnas autorikaitsjaid esindav advokaadibüroo Glimstedt vandeadvokaat ja partner Priit Lätt.
Vaidlus kestab edasi
Vabariigi valitsust esindava advokaadibüroo Hedman Partners vandeadvokaat Urmas Kiik kommenteeris kohtuvaidlust 4. mail:
Ringkonnakohus tegi 28. aprillil nn tühja kasseti tasu vaidluses vaheotsuse, millega tunnustas Eesti Autorite Ühingu, Eesti Esitajate Liidu ja Eesti Fonogrammitootjate Ühingu õigust nõuda riigilt salvestusseadmete ja -kandjate loetelu täiendamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus oli seisukohal, et ühingutel sellist nõudeõigust ei ole. Ringkonnakohus ei mõistnud riigilt kahju välja, vaid edastas vaidluse riigikohtule hindamaks, kas määrus, mille alusel tühja kasseti tasu kogutakse, on kooskõlas põhiseadusega. Seega kohtuvaidlus tühja kasseti tasu osas kestab edasi ning täna on ennatlik rääkida sellest, et riik peab maksma ühingutele 831 416 eurot. Samuti ei käi kohtuvaidlus ainult selle üle, kas vanade salvestuvahendite asemele on tulnud uued seadmed. Vaidluse sisuliseks küsimuseks on ka muusika ja filmide tarbimine Eesti kodudes ja selle mõju muusika- ja filmitööstusele.
„Tühja kasseti tasu" on mõeldud näiteks selleks, et kompenseerida autorile tema muusika kopeerimist. Autorid, esitajad ja fonogrammitootjad soovisid „tühja kasseti tasu" ka moodsatelt meediakandjatelt ja -seadmetelt, näiteks mp3-mängijad, i-Podid, Blu-Ray ja HD DVD-plaadid ning nendele salvestavad seadmed.
"Kogu pikk vaidlus on käinud selle üle, kas ja kuidas ajakohastada reegleid ning seadusi. Vananenud ja aegunud salvestivahendite asemele on tulnud uued, mille kasutamise eest seni tasu maksma ei pidanud. Eesmärk on mõned uuemad salvestusvahendid seadusesse sisse panna. Kohtusse pöördumise põhjus oli vajadus viia seadused kooskõlla muutunud maailmaga, mida muidu nii uuendusmeelses riigis on vist isegi veidi piinlik nõuda," rääkis Lätt.
„Tühja kasseti tasu" on makse, mida küsitakse salvestusseadmete ja -kandjate tarnijatelt, sõltumata sellest, kas salvestuskandjat või -seadet ka tegelikult kasutatakse. Tegu on hüvitisega autorile, teose esitajale ja fonogrammitootjale selle eest, et nende õigusi on üldsuse huvides piiratud.
Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing nõudsid valitsuselt kohtu kaudu 831 416 eurot. Tegu on summaga, mis autorkaitsjate hinnangul jäi valituse tegevusetuse tõttu autoritel, esitajatel ja fonogrammitootjatel saamata aastatel 2010–2013.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum