Pangad kruvivad teenustasusid

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 5. mai 2015 kell 8:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangad kruvivad teenustasusid
Pangateenused kallinevadFoto: Raul Mee
Püsivalt madalad intressid on vähendanud pankade tulu ning juba kergitanud või lähiajal kergitamas osade teenuste hinda.
Swedbankil kahanes intressitulu aastaga 4,3%, millele avaldasid peamiselt mõju madalad hoiuste intressimäärad. Swedbankil tõusid Eestis teenustasud aastases võrdluses 8,3%.
Nordea neto intressitulu kukkus aastaga 5,4%, samal ajal tõusis aga tulu teenustasudelt 7,5%.
SEB panga Balti teenustasud tõusid 7%. “Teenustasu tulude tõus võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga on tingitud peamiselt tulude ümberklassifitseerimisest ja ühekordsest teenustasu tulust. Langevate intresside tingimustes võib tulla päevakorda teenustasude ülevaatamine – varem kompenseeriti neid osaliselt intresside arvel,” kinnitas SEB panga kommunikatsioonijuht Evelin Allas panga teenustasude tõstmist.
Fondid ja uued tooted toitsid kasvu
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul tuleb tähele panna, et tegemist on teenustasutulu kasvuga, millest on maha lahutatud teenustasukulu. “Eraldi võttes tuleb suurem osa kasvust teenustasukulude vähenemisest ja väiksem osa kasvust teenustasutulude suurenemisest. Teenustasutulude kasv on ainult 2,7% ning see on peamiselt seotud klientide kasvanud aktiivsusega,” selgitas Siilivask.
Eestis kallim kui Põhjamaades
Sami Seppänen, Elisa Eesti juht:
Tahaksin näha, et ka teistel tegevusaladel, sh panganduses, toimuvad samasugused liikumised nagu telekommunikatsioonis. Hinnad kas alanevad või tõusevad, kuid viimasel juhul saab klient uue hinna eest varasemast rohkem. Vahepeal tekib paratamatult tunne, et telekommunikatsioon on üks väheseid tegevusalasid, kus tõesti väsimatult ja jätkuvalt aetakse taga efektiivsust kliendi kasuks. Arvan, et sellepärast on ka tegevusala keskmisest kasumlikum.
Pangad on meil aidanud teha mõningaid arveldusprotsesse kiiremaks ja efektiivsemaks, aga see ei ole meile odav. Eestis on nii mõnigi teenus kallim kui teistes Põhjamaades. Lätis toimuvast puudub mul teave.
Telekommunikatsiooni valdkonda reguleeritakse Eestis väga rangelt, kuid teenuste hinnakujundust panganduses eriti mitte. Lisaks on mõnikord ka nii, et ühiskond peab kinni maksma panganduse ebaõnnestumised, teistel tegevusaladel kannab aga kahju tavaliselt omanik.
Suurem osa teenustasutulude kasvust tuleneb Swedbankil Siilivaski sõnul fondide hallatavate varade mahu suurenemisest ja seepärast on kasvanud investeerimise ja varahaldusega seotud teenustasutulu. Lisaks kasutavad kliendid rohkem pangakaarte, kasvanud on ka kasutuses kaartide hulk.
Uued teenused toovad muutused hinnakirjas
Danske Banki turundus- ja müügidivisjoni direktor Anneli Rõuk märkis, et nemad on teinud uute teenuste hinnakirjas väiksemaid muudatusi. “Võime kinnitada, et aasta jooksul pole meil märkimisväärseid muudatusi teenustasude hinnakirjas. Väiksemad muudatused on seotud uute teenuste turuletoomisega, näiteks sularaha sisse- ja väljamakse automaatide kasutuselevõtuga,” märkis Rõuk.
Nordea Eesti juht Petri Nikkilä lisas, et panga komisjonitulu kasvu on kaasa toonud suurem fookus kliendisuhete arendamisele ning teenustasutulu on kasvanud tänu eri toodete pakkumisele, näiteks säästmis- ja investeerimistooted.
LHV suurim tulu väärtpaberivahendusest
LHV-l annavad suurima panuse väärtpaberivahenduse teenustasude tulud. LHV jaepanganduse juhi Andres Kitteri sõnul teenis pank tänavu esimeses kvartalis neto teenustasutulu 1,01 miljonit eurot, samas aasta varem oli see 0,91 miljonit eurot.
“Teenustasutuludest annavad jätkuvalt suurima panuse väärtpaberivahenduse tulud, kasvutrendi näitavad kaartide ja arvelduste tulud. Jaeklientidele on arveldused LHV Pangas endiselt tasuta, aktiivse kasutamise korral puudub ka pangakaarditasu. Teenustasusid me tõstnud ei ole, pigem oleme isegi langetanud, ja lähitulevikus ei ole plaanis seda suunda muuta. Teenustasutulude kasv oli ennekõike klientide aktiivsema väärtpaberiturgudel kauplemise ning kaardimaksete ja arvelduste mahu kasvu tulemus,” märkis Kitter.
DNB Panga finantsjuhi Meelis Paakspuu sõnul tegid nemad hinnakirjas viimase muudatuse seoses ümardamisega kroonidest eurodeks. “Viimane muudatus puudutas teenustasude ümardamist, kuna kasutasime seni kroonidest otse eurodesse konverteeritud mitme komakohaga numbreid. Näiteks tõusis pangakontoris tehtava SEPA makse hind 1,28 eurolt 1,30 eurole,” seletas Paakspuu.
Kallinevad üksikud teenused
Teenuste puhul ei ole DNB Pangal Paakspuu sõnul praegu plaanis hindu tõsta, küll on aga juunisse kavandatud liisingteenusele kehtivate teenustasude korrigeerimine. “Eelkõige tõusevad ühekordsete dokumentide ning volikirjadega seotud tasud, sest nende teenuste osutamisega kaasneb meile lisatöö ja -kulu. Tegemist on ka liisinguvõtja poolt vaadatuna pigem üksikteenustega ja enamasti klient neid teenuseid ei vaja,” seletas Paakspuu.
Valio Eesti juhi Maido Solovjovi sõnul on suurettevõtetel pankadega üldjuhul teenuste ja hindade erikokkulepped ning neid ei ole pangal kergekäeliselt tõsta võimalik.
Solovjovi sõnul mõjutab hinnatõus ilmselt rohkem väikeettevõtjaid ja eraisikuid, kellele pank seab pigem ühepoolselt tingimusi. “Tuleb tõdeda, et Eesti pankade kasumlikkuse näitajad on juba ühed paremad Euroopas, kuid kui minnakse liiga ahneks, siis annab see pangandusmaastikul alati võimaluse uutele sisenejatele. Eks kliendid saavad kodupanka vahetades sellest ka märku anda,” lausus Solovjov.
Samas nentis Solovjov, et suurem osa eratarbijatest on kodulaenudega juba seotud konkreetse pangaga ka igapäevaarvelduste kaudu ja neil on selles suhtes valikuvõimalusi vähe.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum